Artikkel: Nümfkakaduu / Nymphicus hollandicus

• Looduses on levinud peaaegu kogu austraalias.
  

• On parvelind.
  

• Kasvab umbes 30cm pikkuseks, millest poole moodustab saba.
  

• Ühe tiiva siruulatus on ligikaudu 18cm.
  

• Kaal on 80-120g.
  

• Eluiga 15-20a. Vanim teadaolev isend on elanud 38a.
  

• Tal on neli varvast, kaks ees ja kaks taga.
  

• Näeb, kuuleb suurepäraselt, lõhna ja maitsmismeel ei ole nii hästi arenenud.
  

• Suguküpsuse saavutab 6-8 kuu vanuselt.
  

• Paaritada soovitatakse 2-14a. vanuselt.
  

• Pesitseb vihmaperioodil ja pesa teeb puuõõnsusesse, veekogu lähedusse.
  

• Kurnas on 4-7 valget muna (kõigist tibusi ei kooru).
  

• Haub mune umbes 20 päeva.
  

• Pojad iseseisvuvad 2 kuu vanuselt.
  

• Värvimutatsioone on hinnanguliselt 25 ja neid tuleb pidevalt juurde.
  

Nümfkakaduud looduses

Nagu juba eespool öeldud on see linnuliik asustanud peaaegu kogu austraalia. Nad on väga niiskuselembelised linnud. Seetõttu elavadki austraalia rannikualadel ja avamaastikel, veekogu lähedal. Mõnikord võib näha nt. järve ääres, sadu linde. Tavaliselt liiguvad nad toidu otsingutel ringi, kas paarides või väikese parvega. Nümfid söövad looduses seemneid, pähkleid, teatud taimi, puuvilju ja marju. Tihti tekitavad need ilusad olevused peavalu põllumeestele, sest hävitavad viljelevaid kultuure.

Nymphicus hollandicus on uhke ja suursugune lind. Tal on pikk saba ja sihvakad, teravatipulised tiivad. Looduses elavatel isenditel on keha, saba ja tiivad hallid. Tiibadel jookseb valge triip. Pea on tutiga ning kollane või hallikas. Põskedel kaunis, oranzikas põselaik.

Kui algab vihmaperiood, siis on kakaduude pea pesitsusmõtteid täis. Isane laulab ning kekutab, püüab emasele muljet avaldada ja teda pessa meelitada, mis on aegsasti valmis vaadatud. Pesa on puuõõnsuses. Kui veab, leiabki isane endale eluks ajaks paarilise (see pole muidugi reegel).


Nümfkakaduud lemmiklindudena

Nümfid on väga populaarsed lemmiklinnud. Vähenõudlikud, kergesti paljunevad, julged, ilusad, uudishimulikud ja nii arukad, et võivad isegi hakata sõnu järgi matkima, eriti isased. Arvestama peab, et nad tekitavad palju prahti, tolmu ja ajavad sulgi. Kindlasti ei sobi lemmikuks allergikutele. Kui sulelistel on igav, siis võivad nad olla väga häälekad, ning strssi langeda. Stressis lind hakkab endal sulgi kakkuma ja muutub tigedaks. Sulgede kitkumine võib lõppeda surmaga, kui midagi ette ei võeta. Tige nümf on ohtlik, sest tal on suhteliselt terav ja tugev nokk.

Kakaduu vajab suurt puuri, mida suurem, seda parem. Minimaalsed mõõdud võivad puuril olla: pikkus 55 cm, kõrgus 80 cm (lk 19 http://www.palvelu.fi/evi/files/55_519_398.pdf ) . Sellises puuris elades vajab lind igapäevaselt, toas ringi lendamise aega. Puuri ei tohi panna liiga palju mänguasju, sest nümf võib ennast vigastada.

Nokaline tahab seltskonda,  ta on ikkagi sotsiaalne olevus. Kui pead linnu pikaks päevaks üksi koju jätma, on mõistlik talle sõber võtta. Olgu selleks siis, kas teine nümf või nt. viirpapagoi. Sulelist ostes tuleb jälgida, et lind oleks noor ja terve (säravad silmad, rõõmus, uudishimulik, sabaalune puhas, ei oleks väärarenguid jne). Kõige parem on valida endale sõbrake, kasvataja käest.


Soo määramine

Loodusliku värvusega linnul on kerge vahet teha, kumb on emane ja milline isane. Hallil isasel nümfil on tiibade ja saba alune peaaegu must. Emasel aga kollane ja horisontaalsete vöötidega. Tiibade siseküljel, kollased laigud. Aretatud on 25 erinevat värvust ja mõne mutatsiooni puhul on võimatu määrata sugu, sulemustri järgi. Nt. harlekiini, valge-halli-kollasekirju lind. Identseid harlekiinisi pole olemas.

Teine võimalus on linnu käitumise jälgimine. Enamus isaseid hakkavad laulma juba väga noorelt u. 2 kuuselt. Siiski mitte kõik, kuid esimese sulgimise ajaks so. u. 6 kuuselt, peaksid juba kõik isaslinnud laulma. Erinevate isaste laul, erineb teineteisest. Nad improviseerivad, kaunistavad oma laulu viisidega/häältega, mida nad kuskil kuulnud on (nt. mõne teise linnuliigi sirin või hoopis koera haukumine jms.). Emastele pole lauluannet antud, nemad ainult krääksuvad ja teevad muid sarnaseid helisi. Isased erinevad emastest veel selle poolest, et nad kekutavad ja trummeldavad mõnikord nokaga vastu kõvat pinda, ning võivad hüpata jalad koos oma laulu saatel. Avavad tiibu ja moodustavad justkui südame (seda peab selja pealt vaatama). Ka emased tõstavad tiivad mõnikord ülesse, kui nad ähvardavad kedagi. Tavaliselt emaslinnud lihtsalt sirutavad oma tiibu, kuid "südant" nad ei moodusta.
 Harva juhtub ka nii, et kaks isast nümfi kui nad on kaua koos elanud, hakkavad homodeks. Üks isastest käitub nagu emane. Linnud isegi paarituvad kuid järglasi ei saa. ( http://www.neitokakadut.com/ )


Toitumine

Nümfidele peaks pakkuma mitmekülgset toitu, kuigi nad on kapriissed uue toidu suhtes. Seemnetest nt. kanaari paelrohi, hirss, päevalilleseemned, kanepiseemned, kaer, tatar, riis, linaseemned, kardi- ja nigeriseemned, erinevad pähklid jne. Lisaks on tähtis osakaal ka värskel ning loomsel toidul. Nt. õun, pirn, granaatõun, aprikoosid, kirsid, vaarikad, paprika, herned, kurk, kõrvits, suvikõrvits, kapsas, lillkapsas, spargel, hein, salatilehed, idud, porgand, peet, maguskartul, värske mais jms. Veel võib proovida anda nt. keedetud riisi või tatart, keedu makarone. Kord nädalas natuke keedetud ja hakitud kanaliha, veiseliha, kala või muna. Loomsed toiduained sisaldavad valku, mis on lindudele vajalikud.

Oleks hea, kui sulelistel on ligipääs tindikalaluule e. seepiakivile. See on hea lubja ja mineraalide allikas.

Müügil on veel spetsiaalne joodikivi. Jood ennetab kilpnäärme haigusi. Uuemates toitudes on jood juba sees. Samas on linnul, hea kivikeste kallal nokitseda. Puguliiv on uuringute kohaselt täiesti ebavajalik, pidi pugus klompe tekitama. Siiski selle üle vaieldakse. Fakt on, et nümfid saavad ka ilma puguliivata hakkama.

Ükski elusolend ei saa läbi veeta. Vesi peab olema läbipaistev, lõhnatu, maitsetu e. puhas ja värske.

Leidub ka toiduaineid ning taimi, seemneid mis on nümfkakaduudele mürgised või kahjulikud. Nendeks on: avokaado, rabarber, alkohol, shokolaad, kohv, must tee, suhkur, sool, kirsi-,õuna-,pirni, aprikoosikivid. Süstitud või väetiselahuses juurutatud roheline (nt. salat), rasvane toit, roheline kartul, väävliga töödeldud kuivatatud viljad. Paprika seemneid ei soovitata ka anda. Sihvkadega, pähklitega ja hirsiga liialdamine ei ole hea, sest muudab linnu ülekaaluliseks.

Kakaduud eelistavad süüa toitu, mis on toa temperatuuriga. Uut sööki võiks pakkuda hommikul, sest siis on linnul kõht kõige tühjem. Toit peaks olema, pidevalt kättesaadav.


Pesitsemine

Kui ilm on niiske ja soe, siis hakkavad nümfid pere loomisega tegelema. Isane püüab emasele meeldida: laulab, trummeldab nokaga, teeb ennast suureks ja ilusaks. Lõpuks kui kaaslane lubab, nad paarituvad mõnikord isegi iga tunni tagant. Isaslind ronib emasele, külje pealt selga ja hakkab oma sabaalust vastu emase sabaalust nühkima.

Kui kakaduul on kaua aega olnud üks partner, ei pruugi ta uut kaaslast omaks võtta. Teine probleem võib tekkida siis, kui suleline on aastaid üksi elanud, lind lihtsalt ei oska või ei taha suguelu elada.

Nümfid saavad suguküpseks 6-8 kuu vanuselt, emased veidi hiljem. Linde ei tohi paaritada varem kui 1,5 aastaselt, ideaalne oleks 2 aastaselt. Liiga noorte vanematega võib tulla probleeme: vastutustundetu, hooletu, emasele võib muna kinni jääda.

Pesakasti mõõdud peavad olema vähemalt 25*25*40(kõrgus) ja sisenemisava läbimõõt 7-8 cm., sisenemisava ja põhja vahe 25 cm. Sisenemiskoha juurde peab panema tugeva õrre. Pesakasti põhja võiks raputada nt. saepuru u. 10 cm paksuse kihi. Mitte mingil juhul ei tohi lubada poegadel kooruda puuripõhjas, sest tibud vajavad normaalseks silmade arenguks pimedust.

Mõlemad linnud toimetavad pesas. Sätivad ja askeldavad seal, pilluvad natuke pesamaterjali välja. Lõpuks hakkab emane paarituse ajal kummaliselt häälitsema "kok-kok-kok" sellega annab ta märku, et on valmis munema. Tavaliselt ongi järgmine päev muna pesas. Üle päeva muneb emaslind hommikuti ühe valge muna, kokku 4-7tk. Õige haudumine läheb lahti, peale teise muna munemist ja kestab u. 20 päeva. Haudumisest võtab osa ka isane. Öösiti istub pesas tavaliselt emane. Teatud aja tagant keerab mamma või papa mune. Haudumise ajal ei tohi linde häirida. Pesitsusajal peab menüü olema mitmekülgne. Iga päev on vaja teradele lisaks pakkuda loomset ning taimset toitu, see on tibude arengule väga oluline.

Hoiatus: Noorele emasele võib jääda muna kinni või puruneda kehas. Kui nii on juhtunud, siis tuleb emane pesast välja ja istub puuripõhjas õnnetult. Viivitamatult peab minema veterinaari juurde. Kui muna kätte ei saada, siis lind sureb.

Kõikidest munadest tibusi ei kooru. Umbes 4 päeva vanustel, viljastatud munadel on läbi valgustades näha veresooni ja õhutaskut. Teine võimalus on oodata, kuni viimase muna munemise päevast on möödas üle 20 päeva. Kui vanemad enam ei haudu, võiks muna ära võtta.

NB: Pesitsusajal muutub punane värvus, põskedel erksamaks. Mõned punakad suled võivad ilmuda ka mujale.


Tibud

Kui tibu on valmis munast väljuma, siis hakkab ta piuksuma ja rabelema. Vanemad hoiavad muna teatud asendis, ning aitavad nii pojal kooruda. Tibud kooruvad üle päeva.

Ühe päeva vanused beebid on kollaste, hõredate udusulgedega kaetud, pimedad ning väga õrnad, sest ei hoia pead. Pojad arenevad kiiresti 9-11 päeva vanustena saavad nägijateks. Pessa tohib piiluda vaid siis, kui vanemad on eemal. Vastasel korral, võivad nad oma lapsed ära tappa. Pisikest nümfilast ei soovitata panna külmale pinnale, võib külmetuda.  Peab meeles pidama, et pugu on väga tundlik. Hea oleks tibudega iga päev tegeleda. Sotsialiseeritud pojake on inimsõbralik. 2 kuu pärast on järeltulijad iseseisvad.

 NB: Pesa peab iga päev kontrollima, sest mõni tibu võib surra. Surnud beebi on kindlasti vaja pesakastist eemaldada, sest muidu võivad teised pojad saada nakkuse. Surma põhjuseks on nt. hooletud vanemad, väärareng, vähe toitu, halb toit jms.

Vahel juhtub nii, et toitu ei jagu kõikidele poegadele. Põhjuseid võib olla mitmeid nt. vanemad on liiga noored, toitu on vähe, tibu on liiga jõuetu, et toitu nõuda jms. Siiski on võimalik, selliseid beebisi päästa. Käsitsi toitmine on väga riskantne. Segu peab olema täpselt õige temperatuuriga. Väiksemate tibude puhul, tuleb toita ka öösiti. Enne, kui uuesti süüa antakse, peab pugu olema täiesti tühi.

 Pojad on valmis uude koju minema umbes 2,5-3 kuuselt. Vahel ka varem, kuid kindlasti ei tohi nümf olla alla 2 kuu vanune.



Leheküljed, mille abil koostasin artikli nümfkakaduudest:

• http://www.neitokakadut.com/
  

• www.pisi.ee
  

• https://papagoimaja.forum.co.ee/forum.htm
  

• http://en.wikipedia.org/wiki/Cockatiel
  

• http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Nymphicus_hollandicus.html
  

• http://www.birdsinbackyards.net/finder/display.cfm?id=49
  

NB: andmete õigsust kontrollisid Ida-Emilia Kaukonen ja Malle Kuldma.

Kui midagi uut teada saan, siis täiendusi ja parandusi teen oma kodulehel http://nokalised.onepagefree.com/index.php . Alati soovitan sealt üle kontrollida.

Seidi.