UV-valgustus

First topic message reminder :

Siin toon ära info, mille igaüks jõudumööda lugegu ise läbi:

http://users.mis.net/~pthrush/lighting/index2.html !!!

Kokkuvõtlikult öeldes on inimese nägemine on kolme värvispektriga, lindudel aga on nelja spektriline. Keskonnas kus puudub piisav UVA, on linnud nagu meie mõistes värvipimedad.(tetrachromatic http://en.wikipedia.org/wiki/Tetrachromacy)

Lindudele vajalik täisspektervalgustus ei ole pelgalt D3-vitamiini paremaks omastamiseks vajalik, tegelikult töötab konkreetne D3-vitamiini süntees kui selline juba kvaliteetsetest seemnetest ja köögiviljadest. Valgus on vajalik endokriinnäärmete e.sisenõrenäärmete korralikuks tasakaaluks ja sellest saabki kõik alguse. Lisaks loomulikult tasakaal ööpäevase tsükli normaliseerumiseks.
Eraldi teema on hallpapagoidega, nende kaltsiumi omastatavus on probleemne, mingi nääre neil on nõrk ja seetõttu vajavad erilist hoolt ning õiget täisspektervalgust!

Juhend on selline:
Värvitemperatuur: 5000 Kelvinit või rohkem,
Värviedastusindeks CRI: 90 või rohkem

Ei tohi kasutada nn. black light lampe http://en.wikipedia.org/wiki/Black_light . Ei ole kasulik süntees ja on potentsiaalselt ohtlik inimese ja linnu, looma silma võrkkestale.

Olge kindlad et soovitud kaup sobib lindudele, mitte pole mõeldud reptiitidele ja kaladele. Kui lindude UV-valgustus puudub pakutavas valikus, jätke ostmata. Küsige võimalusi hankida poodi soovitud kaup, või tellige välismaalt.

Lisaks veel ionisaatoriga täisspekter pirn:

Tere!
Minul on selline lamp
http://lambid.ee/ee/lumilux-de-luxe-t8-18w-954-g13
valgustemperatuur 5400K peaks igati lindudele sobima ja ka hind on taskukohane.

Tere!
Aitäh info eest

lambid.ee on tooteid ka Boi Sun, vaatasin. Kas saaksid uurida tehnilisi näitajaid CRI (Ra) kohta?
Eeliseks on, et piisava UVA ja eriti UVB abil toimib D-vitamiini süntees, mis aitab kaasa organismi loomulikule rütmile. Tugevneb immuunsüsteem ja leevendab stressi. CRI (Ra) peaks olema papagoide jaoks 88-90 ja rohkem, sealjuures temperatuur 5000 Kelvinit ja rohkem.

Annan veel lugemist:
http://birdsupplysales.ashopcart.com/catalogue.php?cat=63
http://hubpages.com/hub/How-to-choose-proper-lighting-for-your-parrot

Mõisted:

Valgusvoog - mõõtühik on luumen (lm).
Valgusvooks nimetatakse kogu kiirgusvõimsust, mis väljub valgusallikast ja mida tajub silm. Valgusallika nähtavat kiirgusvõimsust väljendatakse mitte vattides vaid lumenites, sest silmakiirgustundlikkus on eri lainepikkustel erinev.

Värviedastus - CRI [colour rendering index], kasutusel on ka sümbol Ra.
Värvide edastus skaalal 0-100 CRI (Ra) näitab, et mida suurem number, seda parem värvieristus võime, tehisvalguse parimaks tulemuseks võib lugeda seda, kui me näeme tehisvalguse käes värve samal kujul kui päikesevalguse käes.
Värviedastus, s.o värvide loomutruudus lambi valgel, sõltub luminofoori kvaliteedist.

Valguse värvus ja värviedastus on kaks eri asja.

Valguse värvus Kelvin - mõõtühik K
Lambi valguse värvust väljendatakse värvitemperatuurina. Kelviniskaala algab absoluutsest nullpunktist (0 K=-273° C). Vaatamata ühesugusele värvitemperatuurile võib lampide värviedastusvõime olla nende valguse spektraalkoostisest tingituna erinev.
Luminofoorlambi valguse värvus sõltub toru sisepinnal oleva luminestsentsivõimelise aine –luminofoori – koostisest. Värvitoone leidub üle kümne, külmvalgest soevalgeni. Valguse hulk ja värvus on omavahel sõltuvuses. Mida enam valgust, seda külmem ta tundub loodusliku valgusega võrreldes. Värvitoonil 41 on see 2700 K ja temperatuur tõuseb külmemate toonide poole. Toonil 12 on see 5000 K. Päikesevalguse temperatuur on 6500 K.
http://www.light24.ee/valgustehnika-pohimoisted-lyhidalt
http://www.valgustus.ee/_repository/File/kasulikku/Luminofoorlambid.pdf

Kasulik info, läheb küll juba liiga tehniliseks tean, et neid Osram-i lampe kasutatakse lindude valgustamiseks. Parim oleks arvatavasti spetsiaalne Arcadia Bird Lamp aga selliseid kahjuks Eestis ei leidnud.

Leidsin Osrami-i kodulehelt sellise info:
The LUMILUXŽ DE LUXE light colours meet the
highest demands with regard to natural colour
rendering (Ra > 90) and offer good luminous efficacy
at the same time.
The daylight colour 954 is ideal for print shops, dental
surgeries, dental laboratories, slide presentations
and clothing stores.
Täpsemalt saab uurida otse allikast:
http://www.osram.com/_global/pdf/Professional/General_Lighting/Fluorescent_lamps/Fluorescent_lamps.pdf

Heiki kirjutas:

Kas kellegil on kogemust nn play top puuridega nt. sellistega http://www.parrotshop.de/vogel/kaefige-und-einrichtung/kaefige-fuer-grosse-voegel/181/skyline-antik-von-montana-cages?c=2389?
Meie pimedate ilmadega on kindlasti vajalik ka lindudele lisavalgustus, kuid kuidas sellist puuri valgustada. Horisontaalsuunas valgustamine pole lindudele vist eriti mugav?

Pille kirjutas:

Arvan et valgustuse saaks panna ka toa seina külge vms puuri lähedale nii, et oleks hämaram osa ja valgustatud pool. Mul on üks omavalmistatud puur, mille laes on kohtvalgusti, süvendis. Siiski seda ma kasutan neil tundidel, kui on õhtul aktiivne aeg ja linnud väljas. See on üks osa, mis valgustab piirkonda puuride juures. Teine valgustus on toa teises nurgas. Need on siis õhtul. Sellised valgus-saarekesed. Päeval, lisavalguseks sellele mis õuest tuppa paistab, on laelamp spetsiaalse pirniga ja sellega piirdume. Laevalgusti hajub kogu toa peale, otseselt kedagi häirimata. Looduses ka päike ei paista iga päev muutumatu kindlusega ja puulehed, oksad varjutavad.

Heiki kirjutas:

Lindudele täiendavat valgustust pole veel kätte saanud, kuid tellisin sellise http://www.arcadia-uk.info/product.php?pid=17&mid=13&lan=en&sub=&id=4 koos reflektoriga http://www.arcadia-uk.info/product.php?pid=22&mid=13&lan=en&sub=&id=4
Selleks, et kasutada ära kogu lambist tulev kiirgus ei tohiks lamp puurist väga kaugel olla, just see spektri osa, mis on inimsilmale nähtamatu ei peegeldu ka seintelt ja laest.
Seega mul selles valgustuse küsimuses veel praktilist kogemust ei ole, kuid tuginedes lihtsale loogikale paistab see playtop puuride valgustamine üsna keeruline. Puuri lakke pole ka võimalik valgustust paigutada, siis on valgustus liiga ligidal ning puuri ülemine osa jääb ikkagi ilma valgustuseta.

Mulle tundub et aitab sellestki kui täisspekterpirn on toas laelambis, millel puudub kuppel. See on ainult mu arvamus. Suvel aga saab linde viia õue, päikesevanne võtma. Esialgu pole see vast kõige suurem küsimus, kuhu paigutada, võibolla hiljem tuleb mõni hea idee, mis teile ja lindudele sobib.

Ei usu, et laiatarbekaubana oleks üldse võimalik soetada tõelist täisspekter lampi. Ehk lampi, mille elektomagnetkiirguse intensiivsus infrapunasest kuni ultravioletseni oleks sarnane päikesele. Mõistel "täisspekter" puudub ka füüsikaline definitsioon ehk keegi pole määranud millisest lainepikkusest milliseni ning millise histogrammi korral nimetatakse elektromagnetkiirgust täisspekter valguseks.
Seega võivad erinevatel tootjatel olla need väga erinevad ja ega seda kodustes tingimustes kuidagi mõõta ei saa. Pigem on see täisspekter valgus rohkem selline turunduslik määrang - põhjendus, miks peaks tarbija rohkem raha maksma.
Minu poolt viidatud Arcadia lamp (tootja lubaduse kohaselt) emiteerib lisaks inimese silmale nähtavale valgusele ka UV kiirgust, mis on kindlasti väga oluline nii inimesele, kui ka enamusele loomadele ja lindudele. Inimese jaoks väga oluline D-vitamiini allikas. Ja siin ma arvan, et see kasulik kiirgus ei peegeldu erinevatelt pindadelt vaid peab otse peale paistma.
Nähtav valgus omab vast rohkem sellist psühholoogilist aspekti - kas me näeme asju nn "õigetes" värvides.

Vabandan nüüd kohe ette ja ühtlasi kinnitan, et ka minu füüsika alased teadmised piirduvad vaid koolitundidega, kuid siin teemas on minu arvates üsna palju segast infot. Üritan asja natuke selgitada, kuid kordan veel, et füüsikat olen õppinud ainult keskkoolis ja sedagi paarkümmend aastat tagasi.

Esmalt täpsustan seda, et laiatarbe lampide all peangi silmas neid mida kodutarbijale toodetakse, olgu siis tootjaks Osram, Arcadia või mõni nimeta hiina tootja. Vastandina neile võiks siis olla nn laborilambid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud optiliste katsete teostamiseks.

Nii palju kui mina erinevate tootjate selgitust täisspektervalgustuse kohta lugenud olen, siis selle all peetakse silmas kõrget värviedastusindeksit ning valgustemperatuuri, mis on sarnane päevavalgusele. UV-kiirgust ei luba mitte ükski täisspektervalgustuse pakkuja.
Seega lause „"täisspektervalgustus" olgu siis pealegi lihtsalt nimetus ehk määrang, mille all mõista ikka seda vajalikku UV kiirgust“ on vale.

Natuke värviedastusindeksist. Nimelt tajub inimsilm värvi vastavalt sellele millist lainepikkust peegaldub tagasi valgustatud pinnalt. Kindlasti on kõik täheldanud seda, et kui valgustada mingit värvilist paberit erineva valgusega, siis paistab paberi värv erinev. Värviedastusindeksit mõõdetakse nii, et valgustatakse testpinda nn "õige" valgusega ning seejärel testlambi valgusega ning mõõdetakse erinevate pindade tagasipeegelduse erinevust. Seda erinevust väljendabki värviedastusindeks ehk Ra ehk CRI

Tegelikult ei esita ükski tootja, milline on nende lampide spektraaljaotus ning millisest lainepikkusest milliseni nende lamp elektromagnetlaineid emiteerib.

Selle teema alguses pakub Pille kõige sobivama lambina selle http://www.truesun.com/proddetail.php?prod=philips_tl950_full_spectrum_light

Ma julgeksin selles natuke kahelda. Esiteks on tegemist analoog ballastiga (T8) lambiga ning sellest tulenevalt peaks see lamp vilkuma ning seda ei soovitata nt. lugemislambiks. Kindlasti paremad on elektroonilise ballastiga lambid (T5). UV kohalt on seal kirjelduses ju öeldud, et see on madal. Mida kõike see lause tähendada ei võiks. Kahtlustan, et UV kiirgusallikana see kasutamiseks mõeldud ei ole.

Veel üks täpsustus. Vähemasti inimese puhul UV kiirgus mitte ei aita omastada D vitamiini, vaid UV kiirguse tulemusena sünteesib inimese nahk D vitamiini. See on suur erinevus.

Tegelikult ei taha ma siin targutada vaid soovin lihtsalt leida vastust küsimusele, kas linnusele paigutatud lamp peaks neile otse peale paistma või mitte.

Füüsikas mõistetakse (minu mäletamist mööda) valguse all seda elektromagnetkiirguse spektri osa, mida inimsilm näeb. Seega selle definitsiooni kohaselt ei ole UV kiirgus valgus ja selle emiteerimine valgustamine. Seda aspekti peaksime ka silmas pidama, kui soetame lindude jaoks lambi. Kas soovime neid valgustada või kiiritada UV-ga või mõlemat. Usun, et valgus on kõigile nn päeval toimetavatele isenditele (k.a. inimene) füsioloogiliselt vajalik ja seda tarbitakse läbi silmade. Nõustun ka sellega, et värviline maailm muudab tuju paremaks ehk kõrgema CRI-ga tehisvalgus on kasulikum. Ma pole küll ühtegi katset teinud, kuid lihtsast loogikast tulenevalt ei saa minu arvates värviliselt tapeedilt peegelduv valgus enam olla sama CRI-ga, mis otse lambist tulev. Seega kahtlustan, et kogu lambitootja poolt lubatu kätte saada peaks see valgus langema otse vaadeldavale objektile, kusjuures vaatleja (nt. papagoi) võib ise olla varjus.

Kui me aga soetame valgustuse ka UV-ga kiiritamise eesmärgil, siis on minu arvates asi natuke erinev. Esmalt peame soetama lambi, mis lisaks valgusele emiteerib ka UV-d. Nt. Arcadia. Pikaajalise isikliku katsetamise tulemusena väidan, et UV kiirgus ei peegeldu seinalt, põrandalt või muudelt taolistelt pindadelt. Te kõik olete kindlasti seda katset ise teinud. Nimelt, kui istute suvel päikesepaistelise ilmaga päikesevaru all, siis pole mingit ohtu ennast pruuniks päevitada. Küll aga on varju all võimalik lugeda ja ka värve ümberringi tajume päris hästi.

Siit siis minu järeldus, et kui me UV emiteeriva lambi paigutame kuhugi, kus sellest tulenev valgus ei lange otse lindudele muutub see lamp UV osas mõtetuks. Valgusallikana on ta aga toimiv.

Paha lugu, see link, mida avapostituses soovitasin lugeda, ei toimi enam. (http://users.mis.net/~pthrush/lighting/index2.html)
Eks ma sealt võtsin ka andmed ja soovitused.

Neil http://valgusravi.ee/1/vaata/78 on T5 , kuid UVA, UVB protsent on väike.
Muidugi Arcadia on tipp-topp, kahju et Eestis ei müüda.

Õige on ka täpsustus D-vitamiini kohta, see oli selles enam mitte toimivas artiklis ka lahti seletatud, kuidas toimub süntees ja nii edasi, D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel organismi jne.
Seda loomulikult saab huvi ja vajaduse korral mujalt lisaks lugeda.

http://www.avianweb.com/lighting.html

Siin vähemalt kirjutatakse alustuseks, kuidas harjutada lindu uue valgustusega. Päev-päeva haaval nihutatakse valgustus linnupuurile lähemale. Veenduge et lind tunneb end mugavalt.
Kindlasti ei tohi olla linnul mingit võimalust pääseda juhtmeid närima.

Erivalgustus pirnid ei ole tavalised pirnid. Pean siin silmas seda, et kui need purunevad, siis neist välja pääsev aur (?)või misasi?) on mürgine sisse hingata.
Ma ei tunne seda keemiat/füüsikat hästi, abikaasa ütles mulle, et meil on kodus selline ohtlik pirn.
Kas Arcadia on teistsugune?

Määratlused erivalgustus versus tavavalgustus või tavaline versus ebatavaline pirn on ikka väga subjektiivsed. Isiklikult tahaks teha ettepaneku, et nimetame kõike seda, mida poest tavatarbijale ilme spetsiaalistruktsioonita müüakse tavaliseks.
Ei ole ka need Arcadia loomadele mõeldud valgustites midag erilist. Eriline on see hind millega suudetakse need maha müüa.

Siin on lühiülevaade erinevatest valgusallikatest
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4%C3%A4stulamp
Kuid nagu wikipediaga ikka, ärge seda kõike 100% tõena ka võtke, kuigi kiirel lugemisel selles artiklis mingit totaalset valet ei avastanud.

See teema ju viimastel aegadel ka ajakirjanduse vahendusel väga läbi leierdatud, et kõik luminofoorlambid on nn ohtlikud jäätmed, kuna sisaldavad elavhõbedat. See kogus muidugi üliväike ja mingit tõsist ohtu ei kujuta.

Ka loomade/lindude valgustamiseks mõeldud nn spetsiaallambid on luminofoorlambid, seega mitte midagi erilist, lihtsalt gaasi koostist ja toru katet on natuke muudetud.

Panen siia ka lingi, kust mina olen koju ostnud täisspekter- ja ioniseerivaid lampe, hind on väga soodne ning kaup tuleb nädalaga kohale
http://www.androv-medical.com/

Heiki kirjutas:

Ehk lampi, mille elektomagnetkiirguse intensiivsus infrapunasest kuni ultravioletseni oleks sarnane päikesele. Mõistel "täisspekter" puudub ka füüsikaline definitsioon ehk keegi pole määranud millisest lainepikkusest milliseni ning millise histogrammi korral nimetatakse elektromagnetkiirgust täisspekter valguseks.

Võimalik, et vastus võiks olla selline. Tsiteerin: "Spekter. Ergonoomilise valgustuse spekter on sarnane päikesevalguse spektriga. See on täisspekter valgustus (ing.k. full spectrum lighting), mille kõik lainepikkused on samas proportsioonis päikesevalguse lainepikkustega. Enamus levinud valgustiliike (n. säästupirnid, päevavalguslambid jm) on aga nn pseudovalged - need jätavad silmale pettekujutelma valgest, kuid tegelikult on katkendliku spektriga (mitte täisspekter). Spektri mõõtmine võimaldab hinnata, kuivõrd see vastab päikesevalguse omale ehk kuivõrd ergonoomiline see on. Samuti on võimalik hinnata, kas reklaamitud full-spectrum-valgusti tegelikult ka täisspektriga on.
Spektrit hinnatakse spektrijaotuskõvera järgi (iga valguse lainepikkuse kohta leitakse selle valgustugevus). Kasutatav mõõteseade on optiline spektromeeter."
Keskkonnatervise ja -ohutuse Instituut.
http://keskkonnatervise.info/page.php?id=ser-light

Pille, see mille sa esitasid on puhtalt kõnekeelne määratlus. Füüsikaliselt ei ole määratletud mõistet "täisspekter valgustus". Füüsikud parandage, aga kas mitte ka päikeselt kiirguvad elektromagnetlainete lainepikkuste proportsioon ei ole ajas muutuv?

http://www.northernparrots.com/calcium-vitamin-d-and-specialised-lighting-blog69/
"Calcium, Vitamin D & Specialised Lighting" 06.01.2012

http://www.burkesbackyard.com.au/fact-sheets/pets/pet-road-tests/birds/vitamin-d-a-sick-budgie-breakthrough/#.VcR2PHGqqkp
"Vitamin D: A Sick Budgie Breakthrough"

Kindlasti on vajalik uue infoga kursis olla, alati on võimalus, et midagi täiendatakse.
Linnud vajavad õiget valgust et leida ja analüüsida toitu, kaaslastega suhelda, märgata õigel ajal kiskjaid ja muid ohte, reguleerida päeva/öö tsüklit. Ometi standardvalgustus toas on ebapiisav mitmel põhjusel.
Enamik meist ei saa pakkuda lemmiklindudele juurdepääsu õue päikesevalguse kätte, on olemas võimalusi et tuua valgust tuppa. Peaks lihtsalt selgeks tegema, mis omadused päikesevalgusest on kõige olulisemad:
Heledus,
Valgustuse paigutus linnu suhtes,
Spekter ehk värvieraldusindeks (CRI),
Kelvin (K),
UV-A mis aitab sünteesida D-vitamiini (Birds can
manufacture vitamin D with UV-A. UV-B is not required for birds and should only be used
under explicit directions from your avian vet.),
(UV-A jaguneb:
ƒNear UV-A (345-400 nm), which enhances bird vision of food, feathers, and so on.
ƒFar UV-A (315-345 nm), which produces suntan and vitamin D production in humans)

Nüüd öeldakse et UV-B ei ole vajalik linnule ja võib olla ohtlik, kui kasutatakse reptiilidele mõeldud UV-valgustust kõrge UV-B kiirgusega. Samuti akvaariumitele toodetud UV-valgustid on lindude jaoks keelatud kasutada.

One more thing: make sure that any fluorescent fixtures you buy have electronic ballasts. Older,
cheaper fixtures use magnetic ballasts, causing an annoying flicker that may lead to stress and
feather destruction. Flicker perception is the speed at which a flickering light appears continuous.
Human flicker rate maxes out at about 50 flashes per second. So, for humans, a light with more
than 50 flashes per second looks continuous. Birds, however, have flicker rates exceeding 100
flashes per second. A light with a low flicker rate, in which your bird can see the flashes, will be
annoying, if not seriously stressful.

Niisiis elektrooniline ballast (fixtures), mis väreleb vähem (mu on sellest aru saamisega suur tühimik, kuidas seda vaadata või tuvastada, kus see kirjas on - elektrooniline või magnetiline??? )

NB! DO NOT USE AVIAN SPECIALTY BULBS!! These are largely repackaged, reptile bulbs with a
UV-B content that is far too high, and possibly dangerous, for birds. In addition, the CRI is
far too low, and the temperature is far too blue, they degrade quickly, and the placement
instructions are ridiculous and dangerous.
Öeldakse, et enamus (!ilmselt mitte kõik?) tootjafirmad kasutavad vaid erinevaid pakendeid, kuid UV-B võib olla nendel sama nii roomajatel kui lindudel. Mis on tegelikult vale ja halb kaup!

Linnud näevad värve palju enam kui inimsilmad selleks võimelised on, lisaks saavad linnud kasutada nende UV nägemist, et näha toitainete koostist ja söögikõlblikkust. Lilled, marjad ja puuviljad peegeldavad UV valgust. Lindude UV-tundlikud silmad võimaldavad neil näha õlid, suhkrud, vitamiinid, mineraalid ja aminohapped. Ilma UV valguseta linnud ei suuda tuvastada, kas toit tundub toitev ja isuäratav või on rääsunud, hallitanud või mürgine.

https://mickaboo.org/confluence/download/attachments/1179693/AvianLightingSummary.pdf?version=1&modificationDate=1292710527000
Kogu see info, uuendatud päris hiljuti 12.07.2015
( http://mickaboo.org/resources/proper-avian-lighting )

Reference
What do birds need to best simulate their natural experience in nature under the sun?
Adequate brightness: Try to provide 400 lux as a minimum, 1000 lux or more is preferable.
Concentration: Use mostly diffuse light, accented by a few brightly-lit areas.
Color spectrum: The ideal CRI (Color Rendering Index) is 100, which is the spectrum of the midday
sun. Use 93 CRI or above, 95 and above, if possible.
Color temperature: 5000 degrees K is perfect, up to 5700 degrees K is ok.
Ultraviolet: Provide UV-A supplemental light only and remember, you don’t need much. Our
atmosphere filters most of the UV from the sun.
Placement: Placement is critical to proper lighting. To mimic sunlight, place the brightest lights
above the cage and to the side, not directly overhead.
Distance: Place lights a few feet from the cage, remember the inverse square law.
Variable lighted areas: In nature, birds fly in and out of direct sunlight and spend much of their
day in the filtered light of trees. Be sure to provide areas (in or out of the cage) where your
bird can get away from light.

Ostsin uue Arkadia lambi. Kõik on sama, kuid esimese paki peal oli UVA 12% ja teise paki peal UVA 30%
Kas keegi oskab öelda, kas suurem number on kasulikum või kahjulikum?

Arvan et kui kasutada õigel kõrgusel ja õige nurga all ning päevas teatud tundide jooksul, mitte kogu päeva, siis peaks sobima.