Artikkel: Viirpapagoi

Artikkel on võetud: www.zone.ee/tunnelinde

Viirpapagoi

Päritolu

Viirpapagoi on pärit Austraaliast. Teda ei leidu ainult rannikualadel, vaid ka sisemaal. See on lind Austraalia punasest südamest, mis on oma nime saanud maapinna ja kaljude punaka värvuse järgi. Seal uitavad need linnud pärast pesitsemist suurte salkadena. Nad lendavad ringi toidu ja veeotsingul. Kui mõnes piirkonnas saab vesi otsa liiguvad nad edasi. Austraalia sisemaal ei ole just palju puid, kuid seal on tohutult, madalaid põõsaid ja rohttaimi. Nad otsivad söögipoolist kõrtest või söövad maha kukkunud lehti.

Viirpapagoi ostmine

Oleks hea kui arvestaksid kohustusega mis kaasneb lemmiklinnu võtmisel. Pead kindlustama talle kõik eluks vajamineva, sest lind ei saa ise lennata toidu/vee otsingule. Seega sõltub ta täielikult sinust.

Kõige lihtsam viis on minna loomapoodi ja osta endale sealt viirpapagoi. Teine moodus on otsida üles mõni linnukasvataja ja temalt viirpapagoi osta.

Pea silmas järgmisi punkte.

* Lindu, kes vaatab sulle otsa vesiste silmadega ning kelle suled turritavad välja, ei tasu osta. On täiesti aru saada, et see lind on haige.

* Terve lind on elavaloomuline, suled hoiduvad keha ligi ja on läikiv.

* Müügiks pakutav lind peab olema puhas. Päraku ümbruses olevad suled ei tohi olla roojased, vastasel juhul on tal seedehäired.

* Sõõrmeid ümbritsev vahanahk peab olema sile ja särav.

* Kui tahad osta lindu paaritamise eesmärgil, siis ära osta ilma varbata lindu, sest linnul on muidu paaritumise ajal raske tasakaalu hoida ja ta võib muneda viljastamata mune.

* Ära osta haiget lindu mõttega, et ravid ta terveks, sest sellele läheb kõvasti rohkem raha kui osta lihtsalt terve lind.

Isaslinnu ja emaslinnu eristamine

Välimuse järgi on kerge sugu eristada isasel on vahanahk (sõõrmeid ümbritsev ala) sinine, emasel aga pruun. See kehtib ainult täielikult pigmenteerunud linnu kohta. Mutantidel on teist värvi vahanahk.

Vahanahk ei värvu täielikult enne linnu 3-kuuseks saamist. Kuni selle ajani on emas- ja isaslinnul peaaegu sama värvi vahanahk, kuigi mingi erinevus on olemas. Hoolikal vaatlemisel on siiski isase vahanahk sinakam, noorel emaslinnulaga pruunikam, ning sõõrmetevaheline ala on tal heledam, valkjam. Teine käitumuslik tunnus on see, et kätte võttes kipub emaslind isaslinnust kiiremini ja valusamalt nokaga lööma, kuid see ei ole näitaja taltsutatud lindude juures.

Viirpapagoi toitumine

Lemmiklinnuna kodus või kasvataja juures olevaid londe toidetakse tavaliselt toidusegudega, mis on saadaval loomapoes. Need sisaldavad erinevaid seemneid: kukeleib, valged seemned (nimetatakse ka kanaari seemneteks), tatar, kaer ja kanep ning pisut päevalille seemneid. Viimastes on palju aineid, mis teevad linnu paksuks, eriti kitsastes tingimustes, kus lind ei saa piisavalt kehalist koormust. Seetõttu tuleb päevalille seemneid sööta mõõdukas koguses.

Vesi

Vett tuleb vahetada igapäev, sest muidu hakkavad seal arenema vetikad. Veetops ei tohi olla lauspäikese käes, sest see suurendab pakterite kasvu. Poes müüakse tumedaid joogipudeleid kus vetikate ja bakterite kas on tunduvalt aeglasem, aga see ei tähenda, et võid oma linnu joogivett harvemini vahetada.

Viirpapagoi elupaik

Aseta puur hästi valgustatud kohta, kuid mitte akna alla päikese kätte. Pari koht on seina ääres, sest siin tunnevad linnud end ka turvalisemalt. Jälgi ka seda, et puur ei oleks tõmbetuule käes, kuna see ei meeldi papagoidele ja nad võivad haigestuda.

Puuri sisustamine

Jälgi, et puuris oleks parajalt hästikinnitatud õrsi. Hea oleks kui õrred oleksid erineva jämedusega, sest see tuleb lindude jalalihastele just kasuks.

Samuti on tähtis, et linnul oleks puuris mingeid lelusi millega askeldada, näiteks kellukesed või kiik. Loomulikult võid kasutada oma kujutlusvõimet ja meisterdada oma lindudele midagi ise, aga sealjuures pea silmas nende asjade ohutust.

Käitumine ja õpetamine

Viirpapagoid on looduses seltsingulised linnud, ja sellega pead arvestama ka neid kodus pidades. Nad on harjunud seltskonnaga ega taha olla üksi. Kui nad ei leia teist omasugust, seovad nad end mõne teise linnu või inimesega. Pidades üht lindu pead leidma piisavalt aega talle tähelepanu osutamiseks.

kohanemine

Võta endale nii noor lind kui võimalik. 6-7 nädala vanuselt on noored linnud sedavõrd iseseisvad, et toituvad juba ise ning see on just paras aeg neid vanematest lahutada. Jäta neile piisavalt aega puuri ja ümbruskonnaga harjumiseks. Sel ajal pead puuri juures olema vagusi. Jäta uustulnuk mõneks ajaks üksi, et ta maha rahuneks. Uut lindu ei ole soovitatav puuri panna hilisel kellaajal, mida varem see toimub, seda paremini kohaneb lind uue ümbruskonnaga.

Lase linnul tasapisi endaga harjuda. Sa koged, et linnuga vaikselt rääkides reageerib ta peagi ning jääb sind kuulama. Kui linnu peremees käitub rahulikult, harjub lind temaga ning jääb ka ise rahulikuks. Mõne aja pärast ei üritagi ta sinust kaugeneda, vaid võib sulle isegi läheneda.

Viirpapagoide paljunemine

Mune munetakse tavaliselt 4-5 erandjuhtudel ka rohkem. Emaslind hakkab hauduma peale teist muna. Mune munetakse kahe päeva tagant. 19-21 päeva pärast, enamasti hommikul, kooruvad esimesed kaks tibu, kui emaslind ei hakanud enne teise muna munemist hauduma. Ülejäänud pojad kooruvad iga kahe päeva järel. Alguses toidab emaslind ise poegi, umbes nädala möödudes hakkab ka isaslind poegi toitma. Pärast 5. või 6. elunädalat on noored juba iseseisvad, ega sõltu enam vanematest.

Hea kirjeldus muidu mul tuleb see zone leht lahti ja peale valge lehte mässatud tähtedega enam midagi ei näita :S

Sama siin,
Volim-Te

Volim-Te kirjutas:

Hea kirjeldus muidu mul tuleb see zone leht lahti ja peale valge lehte mässatud tähtedega enam midagi ei näita :S

See on sellepärast, et sellel lehel ma enam tegeleda ei saanud kolisin nüüd www.freewebs.com/sigrimigri lehele.

On küll, aga seal on see väikese tähega.

Kui pikk on viirpapagoi eluiga?

tibu kirjutas:

Kui pikk on viirpapagoi eluiga?

Nad võivad elada 15 aastad. Aga kunas neid on aretatud nii palju siis tuleb nendele kergelt haigusi. Nii et keskmiselt elavad nad 5-6 aastad

Isaslinnu ja emaslinnu eristamisest veel: Isastel on sinine, tumepunakas violet, tugev roosa (noored) vahanahk. Emasel siis on enam vähem pruun, valge või väga helesinikas. Pilte ja rohkem informatsiooni soomekeeles on seal: http://undulaatit.net/tietoa_undulaateista/sukupuolen_erottaminen.htm

kas viirpapagoid räägivad???

Neil on selleks potensiaal olemas. Päris paljud on õppinud "rääkima".