Kaeluspapagoi / Psittacula krameri

Väärispapagoisid (psittacula - perekond kuhu kaeluspapagoi kuulub - toim.) on peetud vangistuses juba tuhandeid aastaid, ta oli tuntud juba Aleksander Suure ajal. Looduslikult on nende paiknemispiirkond Põhja-Aafrikast Aasiani. Taluvad ka hästi külma.
Väärispapagoidel aretatakse pidevalt uusi värvitoone, ka halle ja albiinosid. Meil kõigil tuntud on kaeluspapagoid. Nad on levinud troopilises Aafrikas Rohelise neeme saartest kuni Põhja-Etioopiani, Lõuna-Aasias Pakistanist Kagu-Hiinani, lõuna suunas Sri Lankani. Nende nimi tuleneb isasel papagoil kaela ümber olevast mustast rõngast, mille ääres on natuke helepunast. Rõngas on ainult isasel papagoil ja ilmub kaela ümber alles 2-3 aastaselt. Kaeluspapagoi pikkus on 42cm, eriti pikk on tema saba. Linnu eluea pikkuseks on 25-30 aastat.


Pesitsus

Emane muneb 3-6 muna umbes kolm päeva pärast pesa tegemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Koorumise järel toidab isane ka poegi. Suled kasvavad 35-päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65-päeva vanuselt. Noor kaeluspapagoi meenutab täiskasvanud emast, aga tema silmaiirised on hallid ja nokk heledam.


Pidamine

Kaeluspapagoid on suhteliselt lihtne pidada, tema hääl on võrdlemisi meeldiv. Üksikud papagoid võivad õppida selgeks ka mõne sõna. Kaeluspapagoi on elav lind ja hea lendaja. Tema pika saba tõttu peaks tal olema võimalikult suur puur, nii et õrrel istudes ei puudutaks ta saba vastu maad ja pea vastu lage. Kaeluspapagoid võib pidada ka üksikuna, kuid loomulikult vajab ta sel juhul palju inimseltsi. Kaeluspapagoid soovitatakse ka algajale linnukasvatajale.

http://indianringneck.com/
Koduleht inglise keeles