Kitkub poegadel sulgi seljast.

First topic message reminder :

Mis paneb emast lindu nii käituma?
Kitkub ära kuklalt ja seljalt ning kõhu alt tibudel suled, tibud on 17 päeva vanad. Vaatasin, et oli jälle nii teinud tibu on tiiva juurest ja seljalt verine (täppiline).
Kui ma ema ära võtan, kas pojad saavad söömisega ise hakkama ( munaputru)?
Kas sellest kombest lahti saada pole võimalik?

Ma pole veel kuulnud ühtki kasvatajat, kes nii varakult nümfkakaduude sugu teab öelda.
Kuus kuud vähemalt peaks ootama, siis võib esimesi märke hakata ootama ja peale esimest sulgimist.
Kitkumisest.
Võimalik et te ei tee midagi valesti. Nümfkakaduude puhul on sellist käitumishäiret kahjuks laialdaselt, vanalinnud kes oma poegi või partnerit katkuvad, jäävadki seda tegema ja põhjus peitub kas siis selles et tibuna teda nii koheldi, või muu viga, mis lemmiklinnunduse aretuses välja lööb. Kas saate isaslinnu poegadest eraldi hoida? Emasel läheb küll raskeks aga tibud on juba suuremad ja ehk saate neid poputada, pehmet pudrutoitu ja keedumuna, siis emaslinnul on rammu tibude eest veel hoolt kanda. Kes eelmistele tibudele lõpu tegi, kas teate täpselt või oletate et seda tegi paar (mõlemad?). Või isa käitumine ja katkumine osutus saatuslikuks?

Ütlen sugu nii kuna mõlemad tibud on valged ja ühel erkpunased põsed (tibu aga väga jutukas) teisel kahvaturoosad. Mis puutub eelmiste poegade tapmisse ei oska täpselt öelda kumb oli asja osaline aga kolm tibu olid ära nokitud veel enne sulgede kasvamist. Pehmest toidust loobusid vanemad nädal tagasi, üldse on minu jaoks imelik, et vanad linnud ei söö midagi peale valmis segude ja vähesel määral till ja kuuse okkaidi. Pehmet toitu sõid mõlemad vanemad seni kui pojad olid väikesed möödunud nädal tuli esimene poeg pesast välja ja vanad linnud ei puutu enam pehmet toittu.

Seda juhtub, et esimene pesitsus ebaõnnestub. Kui vanad vanalinnud on? Mis värvi?

Tegelikult saab küll osade tibude vanust määrata juba väga noorelt. Pead vaid geneetikat tundma. Mõned värvused, teatud olukordades avalduvad kas ainult emasel või isasel järeltulijal.

Ma kahtlen, kas su nümfid tibusi nokivad. Miks? Sest sulgede kitkumine toimuks laiaulatuslikumalt, mitte vaid peast. Nokitakse kõiki tibusi, mitte vaid üht. Pealegi lutiinod ongi kiilakad, see on geneetiline viga. Lutiino värv saadi kunagi lähisugulasi ristates. Ilusad küll aga viletsama tervisega ja kiilakad. Mõned on rohkem kiilakad ja mõned vähem.

Siin on rohkem juttu http://www.neitokakadut.com/vaerit/lutino

Minu vanad linnud on: emane on kollane-valge ja poiss on hall- valge, ostetud eri aegadel ja eri kauplustest. Eeldan, et poiss on natuke vanem kui tüdruk. Tibud on koorunud mõlemad 10.03 See keda pean poisiks on tunduvalt suurem kui isa ja ema, see keda pean tüdrukuks on väga sarnane emale ainult paar tooni heledam. See keda pean poisiks on juba pesast väljas ja isa kitkub just pead. ei tee seda ei emasega ega väiksema tibuga. Isa on käitumise poolest üldse väga agressiivne (eriti inimese suhtes), kui kätt puuri panna siis sisiseb ja üritab hammustada aga läbi puuri meeldib talle väga juttu ajada. Pisikesed tulevad mõlemad ise käepeale.

Soovitan sellelt lehelt vaadata siia http://www.neitokakadut.com/genetiikka/vaerituloslaskuri Siin on värvikalkulaator. Sisesta ema värv ja isa värv ning näed mis värvi tulevad emased tibud ja mis värvi isased. Siin http://www.neitokakadut.com/vaerit saad teha selgeks, kuidas sinu linnu värvi nimetatakse. Halli-valgega võib olla helmeline, hall või harlekiin. Ka lutiino võib olla näiteks harlekiin-lutiino või helmeline-lutiino. See koduleht, mille lingid andsin on hästi põhjalik ja põnev uurida.

See et üks tibu on suurem ja teine väiksem sõltub sellest, kes varem koorus (Isegi tunnid loevad) ja kes rohkem süüa sai. Isased ja emased on sama suured. Sugude vahelist suuruse erinevust pole. Kui suurus erineb, on sel teised põhjused.
Isane lind on tige, sest ta kaitseb oma pesa ja emast. Tal hormoonid möllavad, see on normaalne praeguses olukorras. Ta võib isegi inimesele järele lennata ja rünnata.
Kui suur on pesakast? Äkki isa ajab poega pessa tagasi? Kui vähegi võimalik, ära eralda poega veel vanematest. Ta vajab vanemaid ja nende õpetusi ja ka väikest korrale kutsumist. Nagu väikesele lapsele on emme ja issi tähtsad, nii ka nümfilapsele, kuigi nümf iseseisvub kordades kiiremini. 2,5 kuni 3 kuu vanuse linnu võid eraldada. Aga ka siis näed, kuidas ta kutsub ja nutab vanemaid taga. Eralda siis, kui näed, et peas on nahk katki või kui sulgi hakatakse ka mujalt kehalt massiliselt kitkuma.
Meie ei mõista kõike linnumaailmas toimuvat. Seega ei tohi rutakalt tegutseda. Kui tibu siiski vanematest eraldad, saab ta trauma. Tema immuunsüsteem ei kujune nii tugevaks kui vaja. Tal tekivad käitumishäired. Sa pead talle hoolega menüüd valima, keetma körti teatud asjadest. Võibolla kunstlikult toitma. Kuidas sa talle sooja pesa teed, mis turvatunnet pakub? Kas ta harjub sellega? Tibu magab veel pesas.

Ma tänan väga põhjaliku vastuse eest. (nümfid on mul esimest korda, kasvatan veel ka viirpapakoisid kah paar ja olid lembelinnud paar koos kuue pojaga aga nendest olin sunnitud loobuma - laulsid väga lärmakalt)
püüan hoida peret koos ja vahest olen sunnitud suurt poega kaitsma ja see mõneks ajaks ka aitab. Kui teda puurist välja võtan siis ta alati kutsub ja vastab alati isane. täna asus suur väikemees iseseisvalt söötja kallale ja sõi nii innukalt ja kaua...... muidu toidab poegi peaasjalikult isa, ema väga harva. juba kolmas öö järjest on suur poeg pesast väljas, väiksem ei käi ise väljas- pooleks tunniks päevas võtan teda ise välja ja lasen ka puuris uudistada. Vanemad suhtuvad temasse väga rahulikult, pesasse tagasi panen teda ise.

On väga hea, et tibudega tegeled. Nii sotsialiseerid neid. Üle poole tunni korraga ära neid vanematest eraldi hoia.
Mäletan oma kolme kuust nümfitibu, kes lärmakalt ema käest toitu nõudis, kuigi ise oli ammu juba iseseisev. Ema ja isa võõrutavad ise tibud ära. Kui saad, luba isa koos vanema tibuga tuppa lendama. Nii armas on vaadata, kuidas isa hakkab tibule tarkust jagama. Kõnnib, tibu järgi oodates põrandal. Näitab ette, kuidas maitsvaid palakesi leida (saputa natuke terasi või muud sobivat todukraami põrandale laiali) ja kuidas kuhugi ronida või hüpata. Jutustab tibule midagi ja julgustab oma eeskujuga. Minu isalind isegi aitas tibul vanadest suletorukestadest lahti saada. Puhastades tibu sulgi. Tibu ja vanemate vahel on väga tihe side. Ja tundub tõesti, et just isasel on põhiline toitmise ja õpetamise roll.

Üks oluline asi veel, seoses sotsialiseerimisega. Tibud õpivad vanemaid jäljendades. Sinu linnud on metsikud. Kui tahad, et tibust kasvaks inimsõbralik lind, siis pead üksjagu kaval olema. Ära anna isale põhjust sind karta. Kui ta tibuga toas ringi jalutab, hoia ise sobivasse kaugusesse. Ära aja isa taga. Tibu õpib muidu isa järgi sind kartma. Kui isa on puuris ja tibu üksi väljas, siis tegele tibuga ise. Isa läheb kindlasti tihti puuri sest teised pereliikmed vajavad üle kontrollimist.
Iga päev poputa ja süga oma tibukest. Püüa jäljendada linnuema või isa, õrnalt tibu sulgi puhastades näpuga. Tibu otsib sinu käesoojust ja õpib nautima sinu käte lähedust. Praegu ei andesta tibu sinu tehtud vigu. Ta teeb kiiresti omad järeldused ja need kinnistuvad terveks eluks. Tehtud vigu saad mingil määral vaid siluda. Sama ka heade asjadega. Need jäävad meelde ja kujundavad tema isiksust. Mida rohkem tegeled tibuga ja mida rohkem pakud talle vabadust ning huvitavaid mänge, avastamist, seda julgemaks ja arenenumaks ta kasvab. Kuidas linnule põnevust pakkuda, leiab siit foorumist terve hunnik. Nt mängunurk või mänguasju täis karp põrandal.
Ah jaa, harjuta tibu juba maast madalast küünelõikusega. Sa ei pea praegu lõikama, kuid silita tema varbaid ja hoia neid hetke näpu vahel. Kui saad, pööra vahel tibu selili. Ära teda sunni selili jääma. Vaata, kui kaua ta ise selili on. Süga samal ajal kõhu alt. Harjuta ka kaalumisega. Pane selili kaalule. Mingi pehme rätik alla. Kui ta lendama õpib, siis vaata, et vastu akent ei lenda või kapi taha ei kuku. Ära sunnigi teda vaid julgusta nagu linnuisa seda teeb. Sundimine tekitab hirmu aga julgustamine uudishimu.

Lembelinnud on armsad, kuid agressiivsed teiste liikide vastu, nagu kaeluspapagoidki. Lembelinnud tapavad või sandistavad teised liigid. Lendavad puuri peale ja hammustavad teisel liigil nt varba otsast. Väga agressiivsed.

Tere
Olen nüüd juba kolmel päeval proovinud varjante kuidas papa, mamma ja poegadega toas koos jalutada ja tulemus on mulle arusaamatu.
Kuna papa ja mamma on peaaegu metsikud siis nemad käivad väljas siis kui neile meeldib, proovisin võtta ka tibud välja kui papa ja mamma olid jalutuskäigul. Tulemuseks oli see et vanem poeg sai nokaga pähe, peale mida nii papa kui mamma läksid pesakasti uusi mune vististi hauduma (meil on neid 2). Kui võtsin pojad välja kui papa ja mamma olid puuris siis ainult kutsuti aga ei papa ega mamma puurist välja ei tule. Võib olle on põhjuseks see, et vanad linnud mul kunagi ei ole põrandale laskunud??? Proovisin ka lauda ja diivanit aga ka see ei aidanud, on veel puuripealne (koht kus papa ja mamma armastavad jalutada) aga seal ei tehtud tibudest üldse välja?

Unustasin veel kirja panna, et suurem tibu lendab väga ilusti ainult maandumisega on veidi raskusi- see käib kukerpallidega

Ära uut pesakonda juurde luba neil haududa. Aja vesi keema ja hetkeks pista munad sinna sisse, nt viieks sekundiks. Jahuta munad maha, kuivata korralikult ja pane pessa tagasi. Nendest munadest ei kooru kedagi. Muidugi mõtle sellele, kui kaua nad on mune juba haudunud. Kui alla poole koorumisajast, siis mina toimiks küll nii. Üle ühe-kahe pesakonna aastas nõrgestab vanalinde oluliselt. Selliste kurnatud lindude pojad tulevad nõrgad ja viletsad.
Kui teine tibu ka enam pesas ei ööbi, siis võta pesa üldse ära. Tee puuris ümberpaigutusi. Paku lindudele palju pesemisvõimalusi. See kõik leevendab stressi. Luba palju toas ringi askeldada.

Tahan tänada heade soovituste eest.
Minu papakoide pisipojad on nüüdseks lõpplikult pesast lahkunud ja elavad puuris. Vana isalind lõpetas suurema poja nokkimise ise ära ja pojal on pealagi jälle suline.