Artikkel: Munkpapagoi / Myiopsitta monachus

inglise keeles: Gray-breasted Parakeet, Grey-breasted Parakeet, Monk Parakeet, Quaker
ladina keeles: Myiopsitta monachus
prantsuse keeles: Perruche jeune-veuve, Perruche-moine
saksa keeles: Mönchsittich
soome keeles: Munkkiaratti

Kaitsestaatus: CITES II



Looduslik elukeskkond
Munkpapagoi (Myiopsitta monachus) looduslikuks elupaigaks on parasvöötme stepid Kesk-Boliivias, Lõuna-Brasiilias ja Argentiinas, elades seal kuivadel metsamaadel ja lagendikel.
Munkpapagoi on ainus papagoiliik, kes ehitab okstest ja taimsest materjalist pesa. Elavad kolooniates ja sel moel kuhjub kogu ehitis väga suureks. Pesas on mitu sissepääsu ja kambrit, igale perele oma. Pesa võib lõpuks kaaluda 90-200 kg.
Munkpapagosid peetakse tõsisteks põllumajandus-kahjuriteks Argentiinas, Uruguays ja Brasiilias.
Munkpapagoid toodi algselt Ameerika Ühendriikidesse lemmiklinnuks 1960. aastatel. Nad on keelatud paljudes riikides tänu oma võimele kohaneda ka karmimate kliimaoludega. Munkpapagoid elavad suurtes kolooniates, ehitavad raskeid pesapaiku elektriliinidesse, telemastidesse jm.
Mõnes USA osariigis on ebaseaduslik nii omada kui müüa, mõnes võib omada, kuid keelatud on müük ja aretus. Mõnes osariigis on lubatud omada, aretus on lubatud litsenseeritud aretajatel ja ekspordi osas on kindlad määrused.
Munkpapagoid on pääsenud loodusesse, seal kohanenud ja loonud populatsiooni sellistes kohtades nagu Alabama, Connecticut, Delaware, Florida, Illinois, Louisiana, New Jersey, New York, Oregon, Rhode Island, Texas ja Puerto Rico. Ülejäänud maailmas on nad asustanud: Suurbritannia ja Hollandi (1971), Belgia, Prantsusmaa, Itaalia (1970), Hispaania (1975), Slovakkia, Tšehhi (1985) ja Kanaari saared.

Üldandmed
Keskmine pikkus: 30 cm
Tiibade siruulatus 53 cm
Kaal 90 kuni 150 g (keskmine 110-120g)
Keskmine eluiga 25 - 30 aastat
Soo määramine: Vajalik DNA test, emaslinnud on üldiselt suuremad kui isaslinnud.
Läbisaamine teiste liikidega: ei ole soovitatav
Suguküpsus: 1-2 aastaselt saavutavad suguküpsuse
Munade arv: 4-8 muna
Inkubatsiooniperiood: 24-28 päeva, mõlemad vanemad hauvad
Lennuvõime saavutamine: 6-8 nädala vanuselt
Mutatsioonid:
Blue, Cobalt Blue, Red Eyed Cinnamon, Dark Eyed Cinnamon, Pearl, Pied, Lutino, Dark Eyed Yellow, Yellow Face, White Face, Red-Eyed White, Dark Eyed White.


Pidamine lemmiklinnuna ja käitumine
Neil on ebatavaline võime kasutada oksi ja painduvaid esemeid, et ehitada suur kommunaalpesa. Munkpapagoid on väga sotsiaalsed, sõbralikud ja energilised linnud.
Neid ei tohiks puuris hoida päev päeva järel, sest see võib kaasa tuua käitumisprobleeme. Iga päev soovitatakse vabalt lendamist ja suhtlemist. Munkpapagoid on jõulised linnud ja võivad lahti muukida tugevaid lukke.
Enamus papagoisid lahutavad meelt mänguasjadega. Eriti on aga vaja hoida munkpapagoi uudishimu ja energia ohjes meelelahutust pakkuvate mänguasjadega. Neid peab olema piisavalt ning aeg-ajalt vahetama, kui uudsus kipub kaduma. Vastasel korral leiavad munkpapagoid kohe teise tegevuse, nad suudavad kiiresti lammutada vastupidavaid esemeid, kõike painutada ja kiskuda - mida tuleb meeles pidada. Hoides munkpapagoide meelelahutuse kontrolli all, on võimalik hoida tema mõtetest eemal sobimatu tegevus.
Nad on ka väga suured "meisterdajad". Paljud linnuomanikud kirjeldavad, kuidas nende lemmikud konstrueerivad pesa hakitud paberiribade, pliiatsite, puuokste või materjaliga, mis nad leiavad. Mõned munkpapagoid ei ehita pesa vaid naudivad erinevate materjalide põimimist läbi puurivõrede.
Munkpapagoi on väga häälekas. Paljud munkpapagoid arendavad ulatusliku sõnavara. Munkpapagoid on võimelised inimkõnet matkima alates umbes 6 kuu vanuselt. Nad räägivad üsna selgelt ja kasutavad oma oskusi väga hästi, mõistes sõnavara konteksti. Nad võivad lõbustada end tundideks säutsumise, vilistamise ja harjutamisega matkida inimese häälitsusi. Reegel on, et nad on mürarikkamad kui teised papagoid, neile meeldib "pikk (ja lärmakas) vestlus" omadega, seega ei ole nad soovitatavad müratundlikele inimestele. Omanikud teevad vea tugevdades oma häält, püüdes vaigistada soovimatuid helisid. Linnud võtavad seda kui premeerimist oma karjumisele. Koolitus aitab vähendada papagoide lärmamist. Õpetada jäljendama inimkõnet, eesmärgiga suunata nende häälitsusi vaiksemaks. Antakse soovitusi, näiteks kui tahate mingi aeg vaikust, siis panna lindudele veevann suplemiseks või anda maiust, mis pole kogu aeg kättesaadav.
Munkpapagoid on tuntud oma territoriaalsusega ja võttes puuri omaks, võivad munkpapagoid tõsiselt vigastada või isegi tappa linnu, kes siseneb nende puuri kutsumata külalisena. Seega on oluline tagada, et nad ei satu koos teiste lindudega samasse puuri, mida nad peavad omaks. Munkpapagoid on kartmatud.


Tervis
Munkpapagoid on tavaliselt üsna tugeva tervisega. Probleemiks võib kujuneda rasvmaksa haigus, mis on enamasti tingitud valedest toitumisharjumustest või valest söögist. Nad ei tohi muutuda ülekaaluliseks.
Teine oht on sulgede kitkumine ja mõnel juhul isegi enesevigastamine (nö Quaker köndistamine sündroom või QMS).

______________________________
Kasutatud kirjandus:
http://www.avianweb.com/quakerinfo.html
http://www.quakerparrots.com/
http://www.parrots.org/index.php/encyclopedia/profile/monk_parakeet/
http://avibase.bsc-eoc.org/species.jsp?avibaseid=117830752D8204BC
http://www.arthurgrosset.com/sabirds/monkparakeet.html