Artikkel: Rosella / Platycercus

Päritolu ja elupaik

Rosellad pärinevad Uus-Meremaalt ja Norfolki saarelt, Austraalias loetakse neid sisserändajateks, kuhu nad alaliselt elutsema on jäänud. Konkureerivaks linnugrupiks on kuldnokad sarnaste pesitsuspaikade ja söögialade tõttu.
Looduslikult elavad metsalagendikel ja põllumaade ligiduses, eelistavad mereäärseid või niiskeid alasid. Elavad ka äärelinna parkides ja kui inimestega harjuvad, võivad süüa võtta näpu vahelt.


Toitumine

Toitu leiavad põhiliselt maapinnalt ja põõsastelt. Söögiks on seemned, marjad, puuviljad, pungad, õienektar ning ka putukad ja nende vastsed.


Pesitsemine

Ligi 20-ne pealisesse parve kogunevad eeskätt noorlinnud ja paaritushooajal ka täiskasvanud. Rosellad on monogaamsed ja pesitsushooajal hoiavad omaette ning on agressiivsed kõigi teiste suhtes.
Noored ja ebaküpsed rosella papagoid on tuhmi värvusega, sulestiku erksa värvi saavutavad nad tavaliselt pärast teist sulgimist 12-16 kuu vanuselt. Selleks ajaks saavutavad rosellad ka suguküpsuse. Noortel roselladel on raske sugu määrata, ainus viis on DNA alusel. Täiskasvanud linnu sugu on võimalik visuaalselt määrata lindude käitumist tundes. Isastel ja emastel on üldiselt sarnane sulestik. Sugu määrata on lihtsam lindlas, kus palju rosellasid koos ja tekib võrdlusmoment. Isased on erksama värvitooniga ning nende pea on suurem. Jõudemonstratsiooni esitlevad isased nokka vastu maad surudes ja kaelalihaseid pingutades ning sulgi puhevile ajades, esineb ka agressiooni, kui kogukonnas on emaslinde. Emased kasutavad noka põhimikku kompimiseks mõne uue objekti puhul ja vaatemäng jääb tagasihoidlikuks. Roselladel kestab Austraalias paaritushooaeg septembrist kuni märtsini. Eestis võib paaritushooaeg alata juba aprillist ehk ilmade soojenedes.
Looduses elavatel roselladel on pesapaigaks puuõõnsus kõrgel maapinnast, pehkinud puitu nokaga purustades ja vooderdades materjaliks. Väljastpoolt pessa materjali ei tooda. Isaslind valvab territooriumi, hoides puhvertsooni pesapuu raadiuses teiste lindude eest. Mõned liigid kasutavad ka inimeste poolt paigutatud pesakaste.

Kurnas mune:
* Hund-rosellal (inglise keeles: Eastern Rosella, ladina keeles: Platycercus eximius) 4-9. Haudumine kestab 18-21 päeva.
* Puna-rosellal (inglise keeles: Crimson Rosella, ladina keeles: Platycercus elegans) mune 4-7. Haudumine kestab 20-21 päeva.

Ainult emaslind haudub, isane toidab teda ja tibude koorudes esimesel nädalal ainult emane üksi toidab tibusid, hiljem mõlemad vanemad.

Eluiga: Rosellad elavad 20-25 aastaseks.


Taksonoomia:

Klass: Aves
Selts: Psittaciformes
Sugukond: Psittacidae
Alamsugukond: Psittacinae
Perekond: Platycercus (inglise ja prantsuse keeles:Rosellas, hollandi keeles: Platstaartparkieten, saksa keeles: Plattschweifsittiche)
CITES II

Liigid:

Platycercus adelaidae, Platycercus elegans adelaidae	leek-rosellapapagoi	Adelaide Rosella
Platycercus adscitus	sini-rosellapapagoi	Pale-headed Rosella, Mealy Rosella
Platycercus caledonicus	tasmaania rosellapapagoi	Green Rosella, Tasmanian Rosella
Platycercus elegans	puna-rosellapapagoi	Crimson Rosella, Pennant's Parakeet, Pennant's Rosella, Blue-cheeked Rosella
Platycercus eximius	hund-rosellapapagoi	Eastern Rosella, Golden-mantled Rosella, White-cheeked Rosella
Platycercus flaveolus, Platycercus elegans flaveolus	kuld-rosellapapagoi	Yellow Rosella
Platycercus icterotis	väike-rosellapapagoi	Western Rosella, Stanley Parakeet
Platycercus venustus	mustpea-rosellapapagoi	Northern Rosella

Platycercus tähendab "laia sabaga" (inglise keeles: "broad-tailed" või "flat-tailed"), kuhu kuulub ligikaudu 35-40 hõimu.

Rosella liigid on eristatavad põselaikude eri värvide alusel. Laias laastus jagunevad kolmeks - valged põsed liikidel: eximius, adscitus ja venustus, sinised põsed liikidel: elegans ja caledonicus, kollased põsed liigil: icterotis.

Uuendamisel!
(26.09.14. Pille)

Platycercus eximius - hund-rosellapapagoi ehk Ida Rosella, inglise keeles: Eastern Rosella, Common Rosella, White-cheeked Rosella.
Valged põsed.
3 alamliiki:
Platycercus eximius eximius - inglise keeles: Eastern Rosella, ka Common Rosella, saksa keeles: Rosellasittich, prantsuse keeles: Rosella Orientale.
Platycercus eximius ceciliae (ka nimetatud: Platycercus eximius elecica) - inglise keeles: Golden-mantled Rosella või Cecilia's Rosella, saksa keeles: Prachtrosella, prantsuse keeles: Rosella a`manteau d'or.
Mutatsioonid: Pastel, Opaline (Firey), Cinnamon, Lutino, Cinnamon-Lutino, Rubino.
Platycercus eximius diemenensis - inglise keeles: Tasmanian Rosella, saksa keeles: Tasmanischer Rosella, prantsuse keeles: Rosella de Tasmanië.

Kas need mutatsioonid käivad kahe esimese alamliigi kohta? easterni ja golden-mantled kohta?

Lisan ka siia artiklisse pildid roselladest.

Artiklid kirjutas:

Pille rosellad













Tänud kõikidele rosellaomanikele, kes pildid oma roselladest Papagoimaja galeriisse on lisanud.