Vabalt lendama laskmine.

Palun rääkige, kui tihti te lasete oma lindudel vabalt lennata ja kas leidub ka linnuomanikke, kes julgevad õues oma lindu lendama lasta nii, et linnuke tuleb pärast koju tagasi.
Mina lasen praegu ainult nümf Robertit lendama, sest kui tahan teda puuri tagasi panna, võtan ta lihtsalt näpule ja tõstan puuri. Teine nümf ei lähegi vabatahtlikult tagasi. Viirpapagoid lendavad tunni ja siis kobivad õrrele. Üldiselt veedab Robert u. 4 tundi vabaduses (toas) ja teised linnud tunnikese enne magamaminekut. Õue ma lasta neid küll ei usalda.

Mina ei julgeks mitte mingil juhul väljas olles puuri ust lahti teha.
Mu sugulasel oli viiru, mitumitu aastat, viiru üsna vana ja usaldasid üksteist. Käisid ka õues ja puuri uks oli lahti, viiru vana rahu ise. Aga polnudki palju vaja, üks prõksatus ja viiru oli ehmatusega puuristväljas.

Kui ma olen vaadanud videosi kakaduudest ja aaradest, siis osadel videodel on linnud õues. Ei võrku kuskil ega midagi ja ära ei lenda. Arvan, et eestlased ei ole nii pühendunud linnuarmastajad, et suudaksid oma linnuga sellise kontakti luua. Põhjamaa rahvas on väga vähe kodus. Enamus ajast on lind üksi või siis kaaslasega. Nii pole võimalik, et lind sind pimesi usaldab. Lõunamaades on elukorraldus teine. Kogu selle jutu juures ma ei väida, et pole erandeid.
Kui linnuga pojast peale, kui tal veel korralikke lennusulgi pole kasvanud, õues käija, siis usun, et on võimalik õpetad lindu nii, et ta ära ei lendaks. See kõik nõuab suurt pühendumist. Lind peab tundma, et sa oled talle kasulik ja tal on mugavam sinuga olla.
Meil eestis ei tule enamusel papagoid käelegi, no mis siin veel õues vabalt lendamisest rääkida.

Ma kipun arvama, et suuremad linnud on lihtsalt lennuvõimetuks tehtud(lennusulgede kärpimine).

Võibolla osad, kuid nendelt videodelt, mida mina vaatasin, küll lennusulgi kärbitud ei oldud.

eelmine talv lendas üks minu viirudest aknast välja, otsisime pool päeva aga ilmselt oli õues liiga külm..... Oma kahte viirut puurist välja ei julge lasta, sest neil jäävad küüned vaiba sisse kinni ja hakkavad rabelema hullult, mul aidata ka ei lase eriti

Mul lendas viirpapagoi laup. aknast välja ja kätte pole teda veel saanud Aga äkki on su lindudel küüned pikad. Lendama peaksneid ikka lubama, kui pole just megasuur puur.

Mina lasen enda linnukest iga päev lendama. Põhimõtteliselt on ta puu alati avatud. Kui puuriuks isegi kinni on, närib ta söögi ja jooginõu lahti ning see on väga tüütu, kuna iga kord, kui tagasi paned, närib ta mingi hetke pärast uuesti lahti. Lennata armastab ta eriti päikesepaistelistel ilmadel ja kui palju inimesi kodus on. Väljas ei käi eriti, ühe korra olen puuriga käinud, kuid lahti ei lase mitte kunagi väljas.

tibu kirjutas:

Palun rääkige, kui tihti te lasete oma lindudel vabalt lennata ja kas leidub ka linnuomanikke, kes julgevad õues oma lindu lendama lasta nii, et linnuke tuleb pärast koju tagasi.

Laseme kodus linde iga päev tuppa/tubadesse vabalt lendama, kohe mitu tundi järjest (eeskätt õhtul). Reeglina hommikul ja õhtul. Ka kui on meil tööst vaba päev, siis keskpäeval (2-6 tundi) on linnud puurides ja me ei sega neid, isegi ma ei korista sel ajal. Nad puhkavad. Õhtul kell 20.30 lähevad magama.

Oma linde ma õues lahti ei lase, vaatan et puur, kui rõdule viin, on kindlalt suletud, ja transportimiseks enne veendun, et mõni kinnitus lahti ei läheks (põhi alt ära ei kukuks). Suurematele lindudele on muretsetud lennutraksid...vähemalt on need olemas.
Oleme mehega seda arutanud, mis juhtuks kui lind looduslikus paigas vabalt lubada lendama. Jõudsime arvamusele et lind esialgu tunneb kutset tõusta kõrgele. Noh, siis uudistab veel ja veel, ikka edasi, kuni võib isegi meid silmist kaotada - või meie linnu. Ta ei orienteeru nii nagu eluaeg looduses olnud linnud, küllap ei taipa ka miks peaks tagasi minema. Ja kui taipab, ei tunne teed, või läheb paanikasse?

Jah, mu linnud pole nii sõnakuulelikud et kutsumise peale kohale lendavad. Kahtlustan et toas võib see isegi toimida, mu üks lind isegi reageerib, kui hästi meelitada oskan ja ta on harjunud meie kokkulepitud mängu- (ehk treenimis-) kohaga. Ta teab kuidas käituda ja mis temalt oodatakse.
Unustada ei tohi, et kodus loome me turvalised tingimused (enda jaoks et meie treening oleks tulemuslik), me hoolitseme selle eest et teised linnud (kui neid kodus on) ei segaks, needsamad, keda meie lind nagunii tunneb.
Looduses pole meie loodud ilusast turvalisusest haisugi, papagoi on oma olemuselt ikka metslind, ta tunneb et ellujäämiseks peab meeled ärksad hoidma, kas võõrastele häältele reageerida või jääda vaikselt istuma, kui musträstad või kes iganes ta avastavad ja kurjustavad. Nii palju asju, mis vaja papagoil ära lahendada.
Unustada ei tohi toitu ja vett kaasa võtta, liiga palav ilm ei sobi. Minu papagoidele pole keegi pisikesest peale õpetanud looduses viibimise võimalusi, ei lähe arvesse mõned korrad õue viimist.

Olen samuti näinud videosid, kus tehakse lennuringe looduses.

Muidugi ma tunnen kadedust, vaadates videot eclectusest, vihma käes end pesemas, taamal põlispuude salu...
https://www.facebook.com/photo.php?v=10201387780405072&set=o.5010803198&type=2&theater

Ainult koos treeneriga võib ette võtta looduses vabalt lendamise perspektiivid ja enne peab läbima pika õppekava, et õpilane suudab linnuga kontakti luua.
Vabas looduses lennuharjutusi alustatakse noorlinnuga!
Lind võib toas olla kukupai aga õues käitub ettearvamatult. Lagedas kohas tehakse treeninguid selleks, et omanik ei kaotaks silmist, jpm veel lisaks, elektriliinid, majade aknad. Lagedal platsil on parem harjutada. Metsasalu läheduses võib lind kaotsi minna, veekogu lähedus on väga ohtlik. Inimesed on kaotanud oma papagoisid - see oht on suur, samuti on röövlindude saagiks langenuid (USA-s) ja on juhtumeid kus papagoi saab surma kuna põrkab autoga kokku. Halb (harv) juhus - võiks arvata - aga neid õnnetusi on.
Eesti kliima ei soosi harjutamist, sest suvi on lühike.
Lisaks ei tohi lindu lennutada liiga kuuma ilmaga. Lind peab olema terve ja tugev.
Ja üks asi veel, omanikud teevad põhjaliku eeltöö, et veenduda, kas treenerit saab usaldada ja kas tasub tema õpilaseks hakata. Igal maal on autsaidereid.

https://bestinflock.wordpress.com/.../chris-biro-free.../
Interview with Free Flight Trainer Chris Biro, October 8, 2008.
Hästi küsitud ja hästi vastatud mu meelest; tsiteerin inervjuust.
Küsimus: "What’s the worst advice you’ve ever seen regarding training a flighted bird?"
Chris Biro: "The worst advice I have ever seen regarding training a flighted bird has been “The best bird to flight train is the bird in front of you.”
Not every pet bird is a good candidate for flight training. Some have fears and bad habits that make them especially unsuitable for flight training. And not every person is ready for this level of focus and dedication. Some people have no experience or knowledge of training methods or are highly anxious personality types."
(vabatõlge. "Mis on kõige hullem nõuanne mida olete kunagi kuulnud seoses vabalt lennu koolitusega."
Chris Biro: "Kõige hullem nõu, mida ma kunagi kuulnud seoses koolitusega, oli "parim lind õpetamiseks on lind teie ees." Iga lemmiklind ei sobi õues koolituse kandidaadiks. Mõnel on hirmud ja halvad harjumused, mis muudavad nad eriti sobimatuks lennu koolitusel. Ja mitte iga inimene ei ole valmis seda taset saavutama tähelepanu ja pühendumusega. Mõnel inimesel ei ole kogemusi või teadmisi koolituse meetoditest või on väga murelik isiksuse tüüp.")

Minu nümf ei tule ise puurist välja ega lähe ise sisse. Ma võtan ta sõrme peale ja tõstan välja ja liigun puurist eemale et ta lendaks, aga ta lendab alati puuri peale ja seisab seal. Ta on olnud mul üle nädala.

On hea märk, et ta puuri peale lendab. Ta usaldab puuri. Väga tähtis, et nümf puuri oma puhkepaigaks peab. See annab talle kindlustunde ja teeb ta julgemaks.
Anna oma sõbrakesele rohkem aega. Las ta istub puuril ja jälgib rahulikult ümbrust. Kindlasti ei tohiks teda kuidagi hirmutada, kui ta puuris või puuri peal istub.

Mõtle näiteks endale. Kui pead kolima täiesti võõrasse koju. Seal on võõrad inimesed, kelle keel on sulle arusaamatu. Keda sa üldse ei tunne. Iga liigutus ehmatab ja kõik on võõras, hirmutav. Samas sinu elu ja heaolu on nende inimeste käes. Võibolla on sul ka halvad mälestused eelmistest inimestest.
Sulle kingitakse tuba, kus saad elada. Alguses kardad ja oledki vbl kogu aeg oma toas. Tahad ju, et sinu privaatsust austatakse ja sulle aega antakse.

Lindudega on põhimõtteliselt sama, kuigi nad ei mõtle nagu inimesed. Samas Pille kirjutas kuskil teemas, et teadlased on teinud papagoide mõistuse kohta uusi avastusi. Nad on targemad kui me arvatagi oskasime. Vaata selle teema viimane postitus https://papagoimaja.forum.co.ee/t680-lindude-anatoomia