Kuidas saada papagoi puuri tagasi?

First topic message reminder :

Et kuidas saada viirpapagoi tagasi puuri kui lendama hakkab,sellega nats probleeme?
Ootan vastuseid.


Muutsin pealkirja informatiivsemaks.

23 juuli
moderaator tibu

Mulle tundub, et nad on sulle pähe istunud

Elan üksinda ja mul on oma kädinate jaoks aega küll neid jälgida ja otsida võimalusi

nende elu täisväärtuslikuks tegemiseks.Kõige toreda juures on siiski ka mõned

küsimused tekkinud aga seda vist peab teises kohas küsima..,

,Aga kui papagoi koju saabub,alles yuleb,et kaua ta kohanema peab ja alles,siis võib lahti lennata?

Öeldakse, et vähemalt nädal aga palju oleneb linnu enda iseloomust.

Mina olen kuulnud, et 1 või 2 nädalat.

tibu kirjutas:

Ole selle maiusega seal kus oled, mitte ära roni käsipidi linnu puuri. Puur on linnule turvapaik kus teda häirida ei tohiks. Õpetamine peaks toimuma väljaspool puuri.

Kuidas sa linnu pärast puuri saad, kui ta ei tule vabatahtlikult näpule?

Selleks on mitu võimalust. Alguses peaks lind õppima puuri oma nurgakeseks pidama ja sinna heal meelel minema. Selleks soovitan lubada linnul iga päev võimalikult palju vabalt ringi lennata, et puur talle vangikongina ei tunduks.
Umbes 20 minutit las lendab ja möllab oma äranägemise järgi, siis hakka õpetama. Ei tasu esimesi õppetunde liiga pikaks venitada (5-10 min). Pärast õpetamist jäta ta jälle rahule. Istu kuskil läheduses ja näiteks õpi või loe raamatut. Vahepeal võid talle vilistada või rääkida midagi rahuliku häälega. Mina olen tähele pannud, et papagoidele meeldib selline ninnu-nännu hääletoon.
Õpetagi talle praktilisi asju- pulgale või näpule tulemine, puuri lendamine mingi märguande peale vms.
Et õpetada kergem oleks, uuri välja mis talle maitseb või meeldib. Hirsioks, maiusepulk, puuvili, mõni mänguasi? Peegel on päris tore asi. Näita viirukale seda, imetle ise, toksi oma näpuga sellele nagu papagoid nokaga teevad. Siis riputa peegel puuri ja oota. Samamoodi saab teha ka teiste asjadega. Imetle ning pane puuri. Viirukad on uudishimulikud.
Või õpeta tulema pulgale, näpule. Aga jah, õpeta väljaspool puuri. Las ta lendab oma isu täis ja siis meelita maiusega pulgale või näpule. Nii saad ta lihtsalt puuri tõsta. Õpetamine võtab muidugi aega ja seepärast, et vältida tema püüdmist lase tal lennata õhtul mõned tunnid enne tema uneaega.

Üks variant on veel.
Käid sulelisel lihtsalt järel kuni ta ära tüdineb ja puuri lendab. Lind peab muidugi puuri turvaliseks pidama. Seda on lihtne teha. Kui linnul järel käima hakkad ja ei lase tal kuskil rahulikult istuda, siis puuris jäta ta alati rahule. Lind ju otsibki kohta kus sa ta rahule jätaksid.
Lindu n.ö. kiusates ei tohi teda kunagi paanikasse ajada. Proovi olla nii vähe ähvardav kui võimalik. Ära kasuta paljaid käsi linnu lendama ajamiseks (nt. kui kapile lendab ja sinu lähedus teda liikuma ei pane). Võta mingi raamat kätte. Muidu kui hiljem on vaja lindu käele õpetada tulema, siis ta kardab. Ära jookse ja ära vehi. Lihtsalt jaluta hästi rahulikult tal järel. Alguses võtab see ehk päris kaua aega ja võibolla pead tõesti linnu lõpuks vägisi puuri tõstma, kuid ta õpib ja viimaks tabab ära selle mida sa tahad.
Kui oled seda taktikat alustanud, siis ei tohi pooleli jätta. Igal juhul peab linnu puuri saama. Muidu ta ei oska seda tüütamist enam puuri minekuga seostada.

Minu 2,5 kuune papagoi õppis selle triki kolme päevaga selgeks. Olukord läks lausa nii põnevaks, et ta õppis kõigepealt hoopis käele tulema. See käis nii:
1. päev. Vaja lind puuri saada, kuid temal teised plaanid. (Tegu täiesti uue papagoiga, kellel on 2 päev minu juures. Seega ei tunne ta veel puuri ega mind). Käisin tal tulemusteta järel. Lõpuks ajasin nurka ja püüdsin käterätiga kinni. Viisin kohe puuri.
2. päev. Tarvis lind puuri saada. Lind läks lõpuks samasse nurka, kust ta eelmine päev rätiga kinni püüdsin. Seekord pakkusin kätt. Pidin mitu korda ta sellesse nurka ajama ja kätt pakkuma. Lõpuks astus käele. Viisin puuri.
3. päev. Ajan lindu taga, kuid seekord jäi ta mind ootama näo kõrgusele abipuuri katusele. Võtan veelgi rahulikuma hoiaku. Asi luhtuks kohe kui lind saaks aru, et olen pinges või elevil. Räägin vaikselt, püüan lindu matkida. Proovin pilku mujale viia. Lähenen külg ees, peatudes. Peopesa alla suunatud pakun linnule ettevaatlikult kätt. Kuna papagoi ei oska käele veel astuda, siis silitan tema jalgu. Lõpuks tahab ta üle minu käe lennata kuid siiski viivitab. Ta kuulab ja näeb et ma pole ähvardav ega liiga pealetükkiv. (arvan, et sel hetkel papagoi mõtleb umbes nii: Kui ma põgenen, siis hakkab ta mul jälle järel käima. Parem ootan ja vaatan mis ta minust tahab). Lind tõstab jala, sest talle tundub võõrastav kui inimene ta jalga silitab. Kuna ruumi pole, paneb ta jala käele. Tõstan lindu veidi ja ta asetab ta ka teise jala minu käele ning lendab ära. Ootan kuni lind on rahunenud umbes minuti.
Kõik algab otsast peale kuni selle hetkeni kuni lind asetab teise jala mu käele. Nüüd ta ära ei lenda vaid jookseb ruttu paljalt käelt särgivarrukale. Olen tasa, astun puurist eemale ja vaatan aknast välja. Lõpuks lendab papagoi minema. Kordan linnuga uut trikki veel 2 korda. Papagoi läks tunni aja pärast ise puuri.
4. päev. Kordan sama mis kolmandal päeval. Korraks tundub, et papagoi on kõik unustanud. Kuid siis astub ta mõlema jalaga mu käele ja jookseb ruttu õlale. Proovin pärast lühikest pausi uuesti. Nüüd saan juba õpetada uusi asju.

Üks võimalus saada papagoi käsivarrelt õlale on lasta käsi vaikselt allapoole. Eriti viirpapagoid on nagu lepatriinud, kes tahavad kohe kõrgemale ronida.

Mu kaks viirut nüüd lõpuks tulid puurist välja,aga kuidas ma nad nüüd tagasi saak ni,et ma ei peaks neid kinni püüdma :/ ?

Kui neid lendama lased, siis pead aega võtma. Ega nad kohe taha puuri tagasi minna. Lendavad ennem isu täis. Tunnike kindlasti. Siis pane puuri midagi eriti maitsvat. Puurist välja ära neile esialgu süüa pane.
Õpeta nad käsu peale puuri minema. Alguses las harjuvad korralikult puuri ja puurist välja käima. Nii et nad enam tuba ei karda. Siis edasi hakka õpetama. Nad peavad hakkama seostama käsklust puuri minekuga. Lõpuks kui annad käskluse, lendavad nad otsejoones puuri.

Kõik laabus hästi lendasid 2 tundi ringi ja siis üks läks ise ja teisel läks natuke aega aga lõpuks tuli mu käe peale ja lasi ennast puuri viia

Siin väljavõte ühest minu kirjast inimesele, kellel oli nümfkakaduudega probleeme. Sain tagasisidet, et sellel õpetusel olid head tulemused:


"... Püüda neid ei tohiks. Kui nad puuri ise ei lähe, käiksin neil lihtsalt järel vaikselt, hääletult. Alguses nad on närvis ja lähevad pööraseks, kuid nad jälgivad su käsi. Näevad, et su käed on nt. selja taga või taskus. Saavad lõpuks aru, et sa ei proovi neid püüda. Viimaks nad väsivad ja siis paku neile pulka. Tee seda aeglaselt. Muidugi nad ei tule pulgale. Kui nad aga puuri lendavad, siis oledki oma eesmärgi saavutanud. Nad peavad õppima, et puur on turvaline koht, kus neid rahule jäetakse. Ära pane kätt puuri. Puuris jäta nad täiesti rahule. Puur on nagu nende privaattsoon, kuhu teistel pole asja. Kui võimalik, tee nende puuris toimetusi siis, kui neid puuris pole. Nii muutuvad nad julgemaks ja ei näe sinus vaenlast..." PS. Linnule peab puur olema meeldiv. Kui pole, siis tee puur meeldivaks. Õige puuri asetus, õige suurus, toit puuris, puuris/puuri vahetus läheduses pole vaenulikke teisi papagoisi

".....Iga kord kui nõuad neilt puuri minekut ja nad lõpuks puuriuksest sisse lähevad, tee kaks kiiret plaksu. Ei pea olema kõva heliga plaksud, kuid alati ühesuguse kiirusega plaksutatud. Seejuures oleks hea, et teised kõvemad helid ka rääkimine jääks tahaplaanile. Et linnud tõmbaksid võrdusmärgi sinu plaksude ja puurimineku vahele. St. ka, et muul ajal ei tohi sellist plaksutamist kasutada. Muidu linnud enam ei reageeri, sest käsklus muutub ebaselgeks.
Mõne päeva möödudes katseta, kas plaksud seostuvad neile puuriga. Ära enam neile järgi kõnni vaid lihtsalt plaksuta. Tõenäoliselt nad kohe ei reageeri puuri lendamisega. Siis hakka neil järel kõndima ja iga kord kui nad lendu tõusevad, plaksuta. See on muidugi tunde asi. Kui näed ikka, et nad segaduses on, siis pead jälle algusest alustama... Kui linnud sinust aru saavad, kasvõi midagi tühist nagu puuri mineku plaksu peale, kasvab nende usaldus sinu vastu.

Olen ise kogenud rosellade ja maooripapagoi peal,  et kui märguande peale puuri minek selgeks saab, ei ole enam nende puuri saamine probleem. Isegi kui papagoi salaja puurist välja lipsab, annad vaid käskluse ning ta suundub kohe sama kiirest puuri tagasi.

Üks minu video: http://tinypic.com/r/2jebaxe/9

Kui tahad linnu puuri tõsta käel, siis on vaja rohkem kannatust. Olgu öeldud, et paljas käsivars on linnule libe. Pane pikkade käistega särk selga. Nii õnnestub paremini.
Video: http://tinypic.com/r/16knzvt/9

Pulgale astumise saab muuta huvitavaks, kui kasutada maiust.
Video: http://tinypic.com/r/ht65pu/9

Rosellad (ja kõik papagoid, kakaduud) on väga õpivõimelised, ja neile positiivne õpetusviis kinnistub eluks ajaks. Rosellad muidugi tahavad palju vabadust, siis on nende vajadused täidetud. Mõni lind võib ka ajutiselt keelduda õpet võtmast, kuid aja möödudes võib uuesti proovida ja täitsa iseenesest teebki, nagu soovisite, nagu ta oleks kogu aeg teadnud, mida tahtsite saavutada, aga ta lihtsalt lasi teil oodata ja kannatlikkust õppida.
Mina kasutan õige järjekorra taktikat
Kui on palju linde, see toimib. Eks linde jälgides saab selgeks, kes kellele järgneb. Minu linnud on kuidagi lihtsalt pulga peal puuri panemise omaks võtnud. Esimesena ulatan puuoksa linnule, kellele teised järgnevad, panen ta puuri. Siis ulatan oksa järgmisele ja väga võimalik et viimased lähevad juba ise. Mõned aga lausa ootavad, et millal oks temani jõuab ja hüppab hopsti peale. Kuid vale linnu esimesena puuri tõstmine toob segadust ja see lind lendab kohe puurist välja
Kui ma oma esimese suure papagoi koju tõin, küll algul pabistasin, kuidas teda puuri tagasi saada. Aga ta oli rahulik ja püüdma ma teda ei pidanud. Järsku tuli mulle idee et näitan talle jaanalinnu sulge, esialgu ettevaatlikut et kindel olla et ta ei ehmu ja paanikasse ei lähe. Lehvitasin sellega õrnalt papagoi kõrgusel, ta oli parasjagu oma puuri peal. Ta läks oma puuri ja seda jaanalinnusulge ei lehvita ma ühelgi teisel juhul. Ma ei kasuta seda nüüd, 4 aastat hiljem, enam kuigi sageli sest lind astub käele jne, aga vahel, kui mul tõesti piiratud aeg ja vaja tagant kiirustada, siis sulg on abiks küll märguandmisel ja ta aktsepteerib.

Tere! Mina olen see, kellel kaks kaeluspapagoid ja kaks rosellat kodus. Kaelused on meiega olnud üle poole aasta, rosellad 5 kuud. Nüüd siis papagoidel omaette puurid. Puurid kõrvuti elutoas. Sai ostetud Pepperist need 150cm kõrged puurid. Nüüd peaks neil päris hea olemine olema, aga puuri saamisega on endiselt suured probleemid. Kui varem kaelused läksid ise puuri, siis eile õhtul ei nõustunud üks kaelustest puuri minema. Teine juba istus puuris. Kuna roheline kaelus Lonni on lindudest kõige suurem, kõige kauem meil olnud, siis tema on ka boss. Helesinine Berta muidugi ei viitsinud ka niisama puuris istuda ja lõpuks olid nad mõlemad puuri peal istumas. Rosellad olin ma selleks ajaks juba kinni püüdnud ja nemad olid puuris. Ma tavaliselt jätan kaelused rahule ja ootan, et nad ise puuri läheks. Enne pole nendega probleeme olnud. Alati on ise läinud puuri.
Mis variandid siis nüüd on õpetamisel, mis toimivad kõigi papagoide puhul. Roselladel olen lasknud pikalt lennata. Mis käskluse ma anna, et nad üldse aru saaks, et peaks puuri minema? Siiani olen lihtsalt öelnud "puuri". Puuri minekul kahte plaksu teha ei saa, sest nad ju käskluse peale isegi kogemata puuri ei lähe. Söömas küll käivad, mõnikord on ka kahekesi puuris, aga nagu ma lähenen puurile, hakkab neil kiire, et välja puurist saaks. Kui ma ühele plaksutan, siis teised papagoid ikka ei saa aru, mis plaksutamine see on. Pulga peale on emane rosella tulnud hetkeks, aga üldiselt ta ei tule. Pulka ta ei karda, aga mina ei jaksa käsi kuskil kõrgel, pulka hoida. Tema lihtsalt kasutab seda aega hingetõmbeks. Ma ju käin neil järel, teen nende elu ebamugavaks, aga puuri varjule nad ei lähe. Kui puuri peale istuvad, siis rohkem ma neid ei häiri. Ütlen lihtsalt "puuri". Tulemus on null. No ega nad ju koerad pole. Kui ühe saangi puuri, siis puuri ma ju lahti hoida ei saa. Muidu tuleb teine lind kohe puurist välja. Ikkagi pean ka teise kinni püüdma. Ma kuidagi ei tahaks neid püüda ja traumeerida. Nad lendavad mul küll diivani taha, küll telekalaua taha peitu jne. Eile ajasin kaeluspapagoid Bertat taga. Tema õnneks eriti ei lenda. Alles nüüd kasvatab omale korralikke sabasulgi taha. Olid küll nahkkindad käes, aga väga valusalt sain hammustada. Nahk kohe marraskil. Olin kohe nii tige ja ütlesin neile, et ei lasegi teid enam välja. Lihtsalt nii palju jama. Annad neile head ja paremat, koristad iga päev puuri, räägid nendega sõbralikult jne, aga vastutasuks saad hammustada.
Selle kõige tulemusel ei taha ma neid eriti tihti välja lasta ja see teebki asja hullemaks. Peaks iga päev nendega mässama, aga lihtsalt ei oska.
Kas äkki peaks kuidagi eraldi aegadel neid välja laskma ja õpetama. Nii et ühel päeval rosellad ja teisel päeval kaelused. Kaeluste õpetamine on kindlasti oluliselt keerulisem. Mõlemad on poelinnud. Lonni 2,5aastane ja Berta 8-9aastane. Näpu vahelt nad süüa muidugi ei võta. Selle ajaga olen saavutanud selle, et kui puuri seest puhastan või seal muidu toimetan, siis nad istuvad rahulikult õrrel. Alguses läksid juba siis endast välja, kui käe puuri pistsin. Rosellad on veidi julgemad. Nemad on erinevate kasvatajate käest ostetud ja harjunud inimestega.

Njaa, eks õpetusi jagada ongi kõige lihtsam Nii tore oleks ütelda papagoidele lihtsalt niisama, et palun minge puuri ja nad kohe lähevadki. Tõesti, papagoi pole koer. Papagoi on vastavalt oma liigile tark ja koer samuti. Koer teeb kõike, et meeldida inimesele ja inimesele see meeldib. Inimene aga teeb kõike, et papagoile meeldida ja see sobib hästi papagoile. Papagoile meeldib, kui teda teenitakse. Üldiselt ei tunne papagoi vajadust oma tänulikkust väljendada nii nagu inimene seda vbl ootab.

Kasutaja Pillel on eri liigid kodus, eraldi tubades. Mulle meenus, et sul pole võimalik neid eraldi tubadesse paigutada. Sul on tõesti veidi rasked linnud kodus. Kaelustest ma suurt midagi ei tea aga rosellad on mul olnud. Rosellasi on võimalik õpetada puuri minema.
Võimalik, et probleem seisneb selles, et nad saavad vähe vabalt lennata. Rosellal on tohutu energia ning uudishimu. 2-3 tundi vabalt oleks neile minimaalne aeg. Muidugi vabalt olemise aega võib jagada päeva peale. See on minu isiklik seisukoht. Nad kardavad äkki, et kui puuri lähevad siis peavad jälle istuma pikalt kinni. Et leida sobiv viis neid mõjutada positiivses suunas enda jaoks, pead jõudma probleemi juurteni.
Papagoid tahavad individuaalset lähenemist, ninnu-nännutamist, meeletult aega vähemalt alguses, et teeksid neile "tsirkust". Neist tuleb olla kavalusega samm ees. Mitte kunagi karistada, sest meie teatud käitumine on neile iseenesest karistus. St. sunnid neid midagi tegema, mida nad ei taha on karistus nende jaoks.

Vbl pole just kõige parem soovitus, kuid mina jätaks vaid ühest liigist paari endale ja teistele leiaks hooliva kodu, kui jõud üle ei käi. Nii on võimalik anda alles jäänud papagoidele rohkem enda aega ja parem on neid õpetada. Tunned rohkem rõõmu oma lindudest.

Minu juures on pikka aega elamas 4 hund-rosellapapagoid ja perekonnas on veel 1 vigane rosella, kes nüüd taas minu juures.
Mul elavad 2 rosellat vabalt toas 24/7 ja liiklevad õige mitme toa vahet, lennuajaks suurem ala. Meie elukorraldus vajab päevas paar kolm korda, et linnud mu sõna kuulaksid ja läheksid sinna tuppa kuhu soovin neid saada. See käib meil kiirelt, peaaegu et käeviipe peale, nad tunnevad logistikat ja teavad teatud uste sulgemise järel, et mis edasi neilt oodatakse. Üks neist kahest astub õhtuti käest ulatatud õrrele ja transpordin ta magamisõrrele. Nemad võtavad meeledi sõrme vahelt lemmik-toitu. Toit, mida pakun peab rosellale meeldima ja niipea kui kuju, värv on võõras või mingi uus asi, nad ei võta vastu, lähevad ära. Meil on rosellade näpusöögiks granaatõun, seedriseeme, Virgin kookosrasva tükike (see siis sushipulga pealt) või õunatükk. Algus sellele tavale oli käele väga väsitav muudkui hoia liikumatult üleval. Aga sellega saab luua rahustava miljöö, kasutada preemiana või lihtsalt näidata, et inimene on mitmekülgne olevus.
Nende rosellade taktikat olen kogenud, kes lahtise uksega puurist nagu tulejutt välja süstivad, kui puurile läheneda. Aja jooksul nad taltuvad ja usaldavad, saab isegi ukse kinni panna. Vabadusele ma ei ole piirangut teinud. Ilmselt saaksin nüüd, 6 aastat kodus elanud, juba puuriga harjutada. Eelmises kodus oli isaslind (mu esimene rosella) väga väikeses puuris ja sellest see vabaduseihalus vist ka.
Teised kaks rosellat on tulnud foorumikaaslase Tibu juurest minu koju ja nemad on puuri minemise koha pealt üli-tubli kuulekad. Jah, nemad ööbivad ja puhkavad oma puuris. Ma plaksutamist ei kasuta, viin õrre peal puuri. Samuti pole nad puurist välja lendajad, kui ma ukse avan ja midagi toimetan aga nad teavad et praegu pole õige hetk väljumiseks. Nii et jah, Tibu on teinud tubli töö. Selle paari emaslind on minu kodus koorunud, ta on rahulik ja tasakaalukas lind.
Vigane lind ei lenda (ilmselt kaasasündinud rike või haigus) praegu on tal ka jalg haige. Lööb mõnikord kergelt nokaga, kui vaja siis hammustab, kuigi teab väga hästi et 5 aasta jooksul on tal palju inimese abi vaja läinud ja alati hellalt aidatud, hoolitsetud, tõstetud

Roselladele meeldib kui nad rahule jätta.
Meil on rosellad praegu natuke üleskruvitud ja hõikavad väga palju ning on aktiveerunud, see käib neil hooti ikka no paar korda aastas, mõjutab ilm, valgus, õhuniiskus, kevad-suvi. Põhjuseks on pesitsusmõtted.

Kaeluspapagoidega mul isiklik kogemus puudub.

Lii kirjutas:

Olid küll nahkkindad käes, aga väga valusalt sain hammustada. Nahk kohe marraskil. Lihtsalt nii palju jama. Annad neile head ja paremat, koristad iga päev puuri, räägid nendega sõbralikult jne, aga vastutasuks saad hammustada.

Seda nimetatakse enesekaitse hammustamiseks. Hoiatav hammustamine ja hormoonidest tingitud hammustamine on teine teema ja sellest me hetkel ei räägi. Räägime kätega kinni püüdmise tagajärjel hammustavast linnust.
Mõni hammustab ja kisab, mõni on vait ja hammustab ja mõni ei hammusta üldse, see on individuaalne. Kõik targemad, pikaajalised papagoide alal töötavad inimesed kinnitavad, et papagoid pole loodud lemmiklindudeks. Aga nad on meie kodudes ja kasvandustes.
Need papagoid, kes kinni püüdes hammustavad, ei muuda oma harjumust seni, kuni nad on terved ja pole suremas. Ilma naljata. Nad võivad olla väga sõbralikud inimese suhtes aga niipea kui käiku läheb kätega kinnipüüdmine, hammustavad nad kätt. Kui selline lind muutub ühtäkki käes taltsaks ja nokk on nõrk, on ta väga haige, võib põdeda surmahaigust, või šokis, näiteks lähedal on võõras inimene (arst). Haigusest terveneva linnu nokk muutub ka taas tugevaks Surev lind kes muidu oli suhteliselt metsik, järsku päevapealt ronib ise sülle, see on väga kurb ja paljud ei teagi õnneks seda. Kui aga kokku puutuda, muutuvad arusaamad.

Siin väljavõte minu lindude päevikust, kuidas õpetsin uusi rosellasi puuri minema. Tegelane nimega Mann on vana olija, rosellatüdruk.

Eile õhtul tegin viirukale "kšššš". Viirukal muidugi kamakaks, kuid uued rosellad ehmusid hirmsasti. Mulle tegi nende paanitsemine nalja. Mann vaatas uute mõtetut lendamist pea viltu pealt ning sättis ennast mugavasti vaatemängu vaatama.
Seisin ühe koha peal ja kui uued maandusid, tegin jälle "kšššš". Tahtsin näha, kui kaua neil aega kulub, et aru saada minu ohutuses. Ega nad ei mõistnudki. Lõpetasin loo sellega, et korjasin rosellapoisid puutokile ja panin puuri. Puuri ukse aga jätsin nimelt lahti. Nii kui keegi sealt välja tuli, trantsportisin ta puutokil puuri tagasi. Lõpuks istus Oskar minust u. 20 cm kaugusel puuriuksel ja ronis kuulekalt puust õrrele, mida talle pakkusin.
Paul on natuke arem, kuid mitte päris arkpüks. Temagi hakkab aru saama uutest korraldustest.
Viimaks sõid kõik linnud rahulikult õhtusööki ilma, et keegi oleks lasknud ennast mõjutada pärani olevast puuriuksest.

Mis soost teie kaeluspapagoid on? Kaeluspapagoide pidamine on päris raske. Emased on teatud ajal agressiivsed ja võivad tappa liigikaaslase, võõrliikidest rääkimata. Ei lase liigikaaslasel süüa ega olla. See pole pidevalt nii ja linud võivad saada suurepäraselt läbi, kui järsku... nagu välja vahetatud.

Kaelused on mõlemad emased. Helesinine Berta on 100% emane. Tema on vana lind. Roheline Lonni on vist veidi üle 2 aasta vana. Musta kaelust tal pole, aga õrnalt tumedam on põskede juurest. Mine sa tea, äkki veel kaelus tuleb ja Lonni muutub isaseks. Eks nad omavahel nääklevad, aga hierarhia tundub paigas olevat ja Lonni on boss. Samas nad istuvad tihti ikka väga külg külje kõrval õrrel nokad vastakuti. Hetkeks tundub nagu oleks tõesti paarike. Netist sai vaadatud videosid kaelustest, kus isane kaelus laulis emasele. Berta läks õhinasse, kraaksus ja lendas toas ringi. Lonni istus puuri katusel seljaga meie poole ja ei teinud väljagi.
Agressiivsed on nad mõlemad ja rosellasid väga ligi ei lase. Mõnikord käib ka tagaajamine. Mõnikord hiilib üks kaelustest rosella selja taha ja tahab näksata sabasulgedest. Aga rosellad on äärmiselt vilkad. Samas rosellad käivad kaeluste puuris söömas, sest seal veidi teistsugusem toit. Mõnikord on Lonni ka seal söömas ja mingit probleemi pole tekkinud. Kaelus sööb ühest totsikust ja rosella teisest. Ei mingit territooriumi kaitsmist kaeluse poolt.
Ma ei ütleks, et kaeluseid on raske pidada. Vastupidi. Võrreldes roselladega on nad lihtsad linnud. Millegipärast on mulle jäänud mulje, et nad on arukamad linnud kui rosellad. Võib-olla sellepärast, et nad on läinud ise puuri. Alguses me püüdsime neid, aga siis tundus, et nad said aru, et parem on ise puuri minna kui lasta end püüda. Samas kaelused on rahulikumad linnud. Nad ei vaja niipalju lennutunde. Väljas olles teevad oma tiirud ära ja siis istuvad kuskil ja lasevad silma looja. Mujale tubadesse nad eriti ei lähe. Söögi poolest pole nad ka nii pirtsud kui rosellad. Söövad värskeid köögivilju meelsamini.
Ma lihtsalt hetkel ei tea, kust alustada. Linnud ei usalda mind. Ma ei saa ka neid süüdistada. Ma ju püüan neid ja nad kardavad mind. See on nagu nõiaring. Nad ei tule mul elus pulga peale. Mis maiust ma neile annan, kui nad ei võta isegi puuri võrede vahelt minu käest maiust. Järelikult ei saa ma neid maiusega meelitada pulga peale. Emane rosella Juta on ainus, kes pulka ei karda. Aga seda ka ainult siis, kui ta on väsinud lendamisest. Paaril korral on ta pulgale astunud ja mina koos pulgaga olen ühe sammu jõudnud teha enne, kui ta jälle minema lendab. Isane Juss kardab pulka ja lendab kohe minema. Samas tema on lindudest ainus, kes on võre vahelt võtnud minu käest salatilehe. Juss on üle poole aasta vana ehk siis suhteliselt tibu alles. Kui ma puuri juures seisan, siis tema keksib tihti mulle päris lähedale. Juta seisab alati puuri tagumises osas.
Eks ma vaatan videosid ka, kuidas neid õpetada. See ei ole lihtne. Beebi kõrvalt tuleb see aeg leida. Vähemalt hea on see, et ma olen kodune.
Lindudest ma loobuda ei tahaks. Ma veel ei anna alla. Eks nende rosellade võtmine oli natuke mõtlematu. Lihtsalt alguses kaelustega tundus asi nii lihtne olevat. Nüüd on ka kaelused jonnima hakanud ja puuri ei taha minna. Enne püüdsin ainult rosellasid või siis üks rosella läks niisama puuri ja teise pidin kinni püüdma. Nüüd pean kõiki nelja püüdma ja see on täiesti jama. Eile olid nad lahti juba alates kella kolmest päeval. Õhtul millalgi läks Juss puuri sööma ja sain puuri kinni. Juta lendas puuri peale ja ma tegin ülevalt luugi praokile, et ta sisse läheks. Selle peale lendas Juss ka veel välja ja jälle hakkas trall peale. Lõpuks olid mul lihtsalt pisarad silmas. Osa linde lihtsalt peitsid end mööbli taha ära. Nii ma neid siis öösel taga ajasin ja otsisin.
Aitäh, et mu kirju lugesite ja soovitusi olete jaganud.

Sul on targad ja julged rosellad. Kõik eeldused on olemas. Üks tuleb lõpuks pulgale, mis siis, et hetkeks ja teine on näpu vahelt salatilehe võtnud. See on väga hea märk. Nad on noored ja olen kindel, et saad neid isegi käele istuma harjutada. Neile oleks vaja korralikku koolitust. Ma võiks proovida neile puurimineku kuu ajaga selgeks õpetada. Kuu on aeg, kui neile see õpetus peaks kinnistma.
Siis peaksid linnud vist minu juures olema. Muidugi ma ei tea, kas nad uuesti sinu kodus olles kuuletuvad. Lihtsalt selline mõte tekkis. Samas kui mõtlen enda roselladele kes mul olid. Nemad ju ei ole unustanud seda, mida nad minu juures õppisid.

Kunagi oli minu juures üks nümfkakduu kuu aega. Ta oli vanem poe lind. Täiesti metsik. Omanik oli temaga kohutavalt hädas. Selle linnu sain päris ruttu nii taltsaks, et ta tuli mulle käele ja pulgale ning püsis seal. Kahjuks olid sellel perel pereprobleemid ja arvatavasti ka tülid kodus. Kõpuks läkski pere laiali. Linnud on väga tundlikud. Vahel nad ei kuuletu, kui neis on liiga suur ärevus just peretülide tõttu. Inimene tundub linnule veelgi ohtlikum, kui ta kuuleb agressiivset heli ja näeb rahutuid liigutusi. Sellisele linnule võib ju palju selgeks õpetada kuid oma kodus tagasi, kardab ta jälle ja ei kuuletu.

Kui see mõte sind huvitab, siis kirjuta mulle.

Tibu, see mõte on muidugi tore, aga teostus keeruline. Nad peaks kolima ju koos puuriga, aga seda puuri ma lahti võtta küll ei julgeks. Paras hiinakas teine ja kruvid kergesti ülekeeratavad. Aga aitäh veelkord. Väga lahke pakkumine
Aga sul on ju mingi plaan või tegutsemisjärjekord olemas? Step by step niiöelda. Kas ma äkki esialgu neid välja ei lase ja tegutsen ainult puuris? Pakun mõlemale süüa ja üritan usaldust võita? Kas ma äkki peaks nii tegema, et üks päev on rosellad väljas ja tegelen ainult nendega ja teine päev jälle kaelused. Kaelustega see asi, et nad on äärmiselt kadedad linnud. Alguses, kui nad eraldi lahti lasin, siis kaelused ei olnud nõus puuri minema sellepärast, et järgmisena oleks rosellad välja lasknud. Seda nad ei saanud lubada. Nad vaesekesed käisid korda mööda söömas, üks valvas ukse peal. Ainult selleks, et ma ei saaks puuri kinni panna. Enne rosellasid sellist probleemi polnud.
Ütlen ausalt, et ega ma nendega iga päev järjepidevalt tegelenud pole. Alguses polnud nagu probleemi, et nad metsikud on. Lasin neil vabalt olla ja ei sekkunud eriti nende tegevustesse. Aga nüüd enam nii ei saa.
Plaan on veel selline, et kui tahan nad puuri saada, siis vahetult enne seda panen neile uue toidu. Aga selge on see, et kaeluste puur peab kinni olema. Muidu nad käivad seal söömas ja joomas. Mingi aeg lasen neil vabalt lennata. Siis hakkan järgi käima ja pulka pakkuma.
Miks lind üldse peaks pulga peale tulema? Kas see on mingi refleks neil, kui pulk jalgade juures. Ma saan aru, et mingi aja pärast on see nagu mäng nende jaoks. Aga päris alguses?
Ühe linnuga tegelemine on kindlasti kergem. Ta kiindub oma peremehesse. Aga kui neid on mitu, siis nad tegelevad omavahel ja kui mina sellesse sekkun, siis see ongi nagu vägisi sekkumine. Neil pole sooja ega külma minust. Nad alati hoiavad oma puuri ligi. Mitte kunagi ei kõnni toas vabalt ringi või ei tule näiteks meile lähemale elutoa lauale. Põrandal natuke kõnnivad, aga ka puuri läheduses.

Pulgale astumist peab õpetama. Automaatselt nad ei astu. Nad ei pruugi teada, mida sa tahad ja ei tõsta jalgu, et astuda. Jooksevad pulgast üle või lendavad ära. Pulgaga on lihtne lind puuri tõsta. Rosellad eelistavad pulgale astumist käele astumisele. Rosellale ei meeldi füüsiline kontakt inimesega. Nad väldivad seda võimalusel.

Minu tegevusplaan on linde tundma õppida ja lasta neil mind tundma õppida. Võita nende usaldus näidates, et ma pole ohtlik. Kasutada nende huvi soovitud tulemuste saavutamiseks.
Väga raske on anda soovitusi. Linnud on kõik isiksused, erinevate tujude ja eelistustega. nt kui ma näen, et mingi asi ei anna soovitut tulemust, siis mõtlen kiiresti midagi muud välja. Lindu ei tohi stressi ajada. Samas ei tohi ka järgi anda. Ei tohi närvi minna ega järsku kurja häält teha. Õpetamine peab olema nagu mäng. Seda tuleb ise nautida. Kui tekiks pahameel või närvilisus, tajuvad linnud seda kohe.
Mul on kogunenud veidi kogemusi mõnede liikide õpetamisega. Põhiasjad olen kõigile selgeks teinud. Mulle meeldib õppida tundma erinevate lindude isiksusi ja proovida nendega kontakti luua.

Selles võid küll kindel olla, et rosellad peavad iga sinu liigutust teraselt silmas. Sinust sõltub nende heaolu ja nad teavad seda. Nad teavad, et sina neile süüa annad, teavad kuna ja teavad kus kapis sa toitu hoiad.

Jah, aga ma veelkord tahaksin südamele panna et kaeluspapagoid, eriti emaslinnud on ettearvamatud ja tunnen paari inimest kelle emane on tapnud oma partneri. Üks neist on pidanud 200 linnuliiki ja tema sõnul kahte emast koos pidada mitte mingil juhul. Seda isegi nad ei osanud ette oodata, kui tegu oli tehtud. Emane kaeluspapagoi soosib, kui tal on 2 isaslindu, aga 1 isane saab mingil ajal tunda vaenu. Nad tahavad valida. Te ei leia videosid internetiavarustest, kus kaeluspapagoi on oma verise partneri peal rahulikult troonimas, seda saate kuulda inimestelt kel pikaajalised kogemused. Eestis müüakse kaeluseid päris sageli, kõik, kel ajutiselt mõned aastad lind on olnud, väidavadki et kõik on hästi ja millest küll sellised jutud. Ma tõesti ka vabandan, et häiret teen, aga lihtsalt olge tähelepanelik Võibolla vajate kaelustele eraldi puure.

Foorumikaaslase Tibu jutuga rosellade kohta ma 100 % nõustun, ta ütles juba kõik ära
Mis toitu te roselladele annate ja mida kaelustele, mainisite et natuke erinev?

Aitäh teavitamast, Pille. Hoian neil silma peal. Alguses, kui kaelused võtsime, siis lugesin ka erinevaid foorumeid. Ma tean, et oht on olemas. Alguses olid nad päris pikalt erinevates puurides, sest koos nad ei saanud olla. Hetkel probleeme pole. Ma ütleks, et rosellad nagistavad oluliselt rohkem kui kaelused. Hetkel Juss on juba natuke suurem kui emane Juta. Vaat, et ei lase Jutat isegi sööma kuigi neil kaks söögikaussi.
Seemnesegud on lindudel erinevad. Olen ostnud Versele-Laga seemneid. Roselladel hetkel Prestige Loro parque (Australian mix) ja olen andnud ka Big Parakeets Prestige. Kaelused söövad keskmistele ja suurtele papagoidele mõeldud Prestige parrots. Ma loodan, et annan neile ikka õiget toitu. Mõnikord ma ka segan erinevaid toite. Lisaks ma ka vahel idandan päevalilleseemneid. Mul on suur kott neid eraldi ostetud.
No ja lisaks saavad ka värsket.

Toidud on head, mida pakute Aitäh vastuste eest, Lii.