Öine kartus.

Mul on oma nümf Robertist nii kahju. Teda kimbutab kord või paar korda kuus "öine kartus". Kardan, et kui mind tulevikus öösel kodus ei ole, siis vigastab ta ennast, nii et teda enam ei ole Olen uurinud öise kartuse kohta, aga ravi sellele ei olegi. Öine kartus pidi olema osadel papagoidel tavaline nähtus. Hakkavad öösel järsku kartma, ning tahavad maanduda maapinnale, kuid kuna on pime, siis laperdavad vastu puurivõret. Nad võivad vigastada ennast ikka väga rängalt. Kui mu nümfil hoog peale tuleb, siis panen ta kohe väikesesse puuri, katte alla. Vastasel korral ärkan poole tunni pärast jälle üles kolina peale. Puur kuhu ta eraldan, peab ikka nii väike olema kui võimalik, sest muidu pole kasu (saba peab vastu võret puutuma). No tõesti ei tea mida teha. Ei tea kas see järglastele võib ka üle kanduda?
Kas kellegil on veel selline mure oma papagoiga?

Kui ta on oma suuremas puuris ka öösel siis proovi väike tuli talle põlema jätta - siis ehk ei karda ta enam - kui aga on tegu mingi geneetilise veaga - siis jah kahjuks on need päritavad .

Ma proovin jätta edaspidi tule põlema. Huvitav on see, et teised ei karda pimedat. Selline kartus on alla poolte papagoidel. Seda küll ei tahaks, et öine kartus poegadele üle kanduks. Nii kahju on, kui saad oma linnuga suureks sõbraks ja siis ühel ilusal hommikul leiad ta puuripõhjast vereloigust surnuna.
Ei tea, kas loodus praagib sellisel meetodil nõrgemaid välja? Või esineb see ainult puurilindudel? Kui lind öösel looduses maapinnale lendab, siis sööb kiskja ta lihtsalt ära ju.

Võid muretseda endale nõrga valgusega soolalambi!
Soolalamp on hubase ja nõrga valgusega, kuid enda ümber toimuvat suudad ikka näha.

Mul on selline täitsa olemas, kuid pirn põles läbi. Lähen täna või homme poodi ja ostan uue pirni. Aitäh, et meelde tuletasid, olin selle lambi juba unustanud. Vedeleb kuskil kapipõhjas

Tere,

olen väga mures enda nümfkakaduu pärast, kes on kuskil 10-kuune..Esimene kord kui selline situatsioon tekkis oli kuskil pool aastat tagasi (umb.paar kuud peale seda kui lind meile jõudis) ja siis hakkas ta öösel kuskil kella 4 paiku puuris ringi lendama, rahmima ja sellist nö "hädakisa" tegema, et me mõtlesime tõesti mis juhtunud on.. Hädakisa meenutas lausa varese kraaksumist juba. Aga kuna meil ühtegi teist kodulooma (nt.kassi) pole siis mõtlesime, et see ei saa midagi olla. Seejärel jooksime ruttu vaatama, et mis tal lahti on ja üritasime linnu maha rahustada (teine värises ja hingeldas veel mõnda aega) Kuid lõpuks saime magama tagasi. Sel korral õnneks ta ennast ei vigastanud.

Teine kord oli kuskil natuke rohkem kui nädal tagasi. Täpselt samamoodi, öösel hakkas järsku puuris ringi lendama ja pekslema (hädakisa jäi aga ära).. seekord aga nägime hommikul juba valgemas, et puuril ja maas oli verd. Nägime, et üks tiib sealt altpoolt on selline täiesti ilma sulgedeta ja verine tiivaots(ära kuivanud). Ja ta ise kössitas oma sööginõu üleval peaaegu puuri täiesti üleval nurgas. Õnneks aga hakkas ta meie rääkimise/suhtlemise peale üsna kiiresti jälle askeldama ja tundus, et ka vigastatud tiib tema kaskadööri harrastamist ei takistanud. Aga häält tegi alles kuskil 2-3päeva pärast. Turnis, mängis ja sõi-jõi nagu enne. Helistasime igaks-juhuks ka linnuarstile ning ta soovitas jätta ööseks mingi öölambi põlema, arvasime, et ehk aitab.. aga nüüd ei teagi

Nüüd tuli ka kolmas kord, mis oli üsna väikese vahega eelmisest korrast. Täna öösel suutis ta jälle ennast uuesti vigastada. Veri puuril. Nii kahju on teda vaadata, kõik see, mis nüüd nädalaga jõudis paraneda on jälle lahti rapsitud. Ma kardan lihtsalt, et järgmine kord võib juba palju hullemini minna. Ja praegugi tundub lind suht õnnetu.

Ma ei oska ise midagi peale hakata, mõtlemise peale tuli meelde see, et kui ükskord vaatasime mehega telekat siis märkasime, et Tuti hakkas nagu magama jääma, silmad vajusid vaikselt kinni ja nii kui silmad kinni vajusid siis nagu vasak jalg vajus/libises alt ära, siis pani tagasi. Proovis nii magada kuskil ikka 15 minutit kuniks hakkas jälle ringi askeldama. (Korralikult magada ei saanudki, kogu aeg kui silm kinni vajus jälle lipsas jalg ka).
Aga muidu olen varem näinud küll, et ta magab ka päris rahulikult päeval, jalg ei libise ära. Lihtsalt see kord, ma ei tea, tundus kuidagi kahtlane see jalavärk(see ei olnud väga kaua aega tagasi). Mõtlesingi, et äkki kui tal pole öist kartust, siis äkki tal lihtsalt jalg libiseb öösel alt ära ja siis ta, ma ei tea, kas hakkab alla kukkuma ja ehmatab või..

Loodan, et kellelgi on rohkem kogemusi, sest see on meil esimene Nümfkakaduu ja ma ei oska midagi nuputada..(enne olid mul viirpapagoid, nendega polnud mingeid probleeme)Tuli mõte veel, et kui tal näiteks tõesti öösel jala päras tasakaal ära kaob, siis äkki paneks talle mingi pesa või midagi, kus ta saaks nii magada, et ta ei ehmataks. Iseasi kas ta läheb sinna magama ja kas asi on üldse selles, muidu ta jalg on täiesti terve ja korras.

Kellel häid mõtteid jagada, palun andke nõu :sad:

Minu esimene nümf kasvas sellest kartusest välja, kui jätsin öölambi põlema.
Vähemalt arvasin nii, kuni teatati et ta on surnud. Hiljem öeldi, et Robert lendas tol ööl puuris ringi. Arvan, et sai aju verejooksu. Teisiti tema surma seletada ei oska.

Teisel linnul on ka öine kartus. Öösel rahmeldades rebis puurivõre, tiiva otstest sulgi. Arvasin, et see on mööduv. Lõikasin verised suled ära ja jätsin tule põlema. Aga ta ei maganud valges välja, kaal hakkas langema. Ma ei osanud muud teha, kui panin sõbrakese suurde karpi magama. Alguses talle see ei meeldinud, kuid harjus ruttu. Tänaseks on Inglikese kehakaal tõusnud ja lind on igati kraps. Praegu magab ta jälle õrrel. Ma tean, et see kartus tuleb jälle. Kui tuleb, siis kordub väikeste vahedega. Päris valmis selleks hetkeks olla ei saagi. Vähemalt tean nüüd, kuidas saan ennetada selle järjestikust kordumist.

Minu vanalinnud (Rosellad) elvad toas lahtiselt ja öösel on neil oma kindel nurgake uinumiseks. Seal on õrs ja puupakk, millel istuda saavad. Väga harva küll, aga on juhtunud, et öösel läheb järsku rabin lahti ja lind lendab sisseharjunud trajektoori mööda teise tuppa. Et aga on pime, siis paratamatult on rohkem rapeldamist ja huupi kuhugi maandumist. Sealjuures häält ei tehta, hiljem tehakse imestavaid, küsivaid lühidaid häälitsusi. Oleme siis maheda valgusega lambi põlema pannud, et lind näeks, kus ta asub ja et ohtu pole. Võtab mõnda aega, kuni lind toibub ja jõuab otsusele, kas lendab tagasi oma magalasse või sätib end mugavamalt sinna kuhu juhtus lendama. Kustutame tule ja öö möödub rahulikult. Teiste lindudega pole seda juhtunud kordagi. Need teised on siis 5.kuused noorlinnud ja minu juures 4 kuud elanud täiskasvanud linnud.
Kas see on nn. "öine kartus" või mis, ei teagi öelda.
Hiljuti panime uue õrre, mis peaks olema parema läbimõõduga, varasem oli ehk meil liiga jäme - kui kahtlustada et linnul oli ebasobiv õrs.
Mõtlen et looduses on see kindlasti linnule üsnagi eluohtlik olukord, kui ta unesegasena pimedas järsku kas õrrelt libiseb või ma ei tea mis juhtub, ehmub lihtsalt (tema arvates ehk tõmmatakse, lükatakse kiskja poolt) ja instinkt sunnib kuhugi kõrgele/kaugele lendama. Ei tea mida arvata.

Olen märganud, et minu lind otsib just maapinda.
Kujutan ette mis juhtuks, kui su rosella puuris olles, öösel lendama hakkaks

Pille, sa oskad vbl. võõrkeeli paremini kui mina. Vaata, kas leiad selle nime "night fright" alt midagi.

Selle hirmuga on nii, et lihtsalt heast peast hakkab lendama. Kõik on sama, midagi pole muutnud, pole midagi mis hirmutaks, akende ees on paksud kardinad, ei ole ühtegi väljast kostvat häält st. ei ela linnas. Lihtsalt hakkab laamendama keset ööd. Teised linnud vahivad Inglikest kui hullu. Paar korda on ühe linnu ka närvi ajanud, samas kui teised 6 sulelist lihtsalt vaatavad pealt.

Jah, meie peres on ses suhtes läinud veretult õnneks. Rosella teinepool ärkab ka üles ja kiindumusest oma partnerisse lendab ka kaasa. Nii harva seda kõike üldse juhtub, aga mulle tundub selle põhjal et teine, kes ei alustanud paanikat, suudab paremini kordineerida oma lendu. Kõrvalised linnud jäävad rahulikuks.
Otsisin tänu Tibu abile veidi, leidsin nõuandeid mis teemat läbivad erinevatel saitidel.
http://petcaretips.net/avian-night-fright.html

Teadlased on kindlaks teinud, et lindudel on küll unenägusid, oma laulust, kuid kas nad kogevad ka "luupainajaid", see ei ole tõendust saanud.

Soovitatakse õrna valgustust jätta ööseks põlema, mitte katta puuri linaga. Kui, siis vaid pool puurist katta linaga vajadusel. Linnud looduses samuti on ümbritsetud öösel kuu ja tähevalgusega, samuti on harjunud teatud loodusliku müraga. Nii et täielik vaikus võib isegi hirmutav olla. Kottpimedas tunneb lind end äärmiselt ebakindlalt, pole tal ju lootustki midagi tajuda, mis teda ümbritseb. Linnud instinktiivselt tahavad kasvõi ähmaselt aru saada oma asupaigast, nii tunnevad end kindlamalt. Päris pimedas võib ju langeda röövsaagiks, see on ürgne hirm ja seda juba välja ei juuri.
Kontrollida, et kardina vahelt ei tungiks ootamatult öösel tuppa ere autotulede valgusvihk. Loomulikult mitte lubada teisi lemmikloomi öösel puuri lähedusse, nagu kass, koer jne. Öösel, kui paanikahoog on tekkinud, rääkida linnuga rahustava häälega ja süüdata valgus. Teraapiana võib õhtuti lasta rahustavat muusikat, loodushäältega, veesulin on sulnis vist kõigile papagoidele.
Arvan, et hea kindel režiim aitaks samuti, ja et linnul oleks piisavalt uneaega. Valgustile võiks paigaldada taimeri.
Kodulindudele talviseks ajaks, kui soovitakse rahulikke ja munevaid linde, praktiseeritakse edukalt taimerit, mille abil valgus sujuvalt hämardub kindlal ajal. Lind harjub kiiresti ja jõuab end uneajaks rahulikult ette valmistada.

Aitäh Pille Mis me küll ilma sinuta teeksime

Ma ise pole midagi muutnud nende elukorralduses, pole ka õnneks totaalset peataolekut täheldanud ja järgneval päeval lind on sama ergas nagu tavaliselt. Seetõttu pole eriti muretsenud enda koduste pärast, lihtsalt öösel unesegasena kohutab meid ehk rohkemgi kui asi väärt. See on mu isiklik kogemus, teiste pere linde ma ei tea, kui hullusti võib juhtuda?
Öösel, kui vetsus käin, möödun oma vanalindude alt, pimedas (nemad on lae all kõrgel) ja peegli kaudu veel lisaks ukse liikumine on neile näha, kui vaataksid. Linde mu liikumine mitte kordagi pole häirinud, kõik mu linnud on ses suhtes öörahu ajal täiesti vaiksed, liikumatud ja rahulikud edasi, ainult silmad teevad nad lahti. Ei ilmuta mingisugust agressiooni või kartust.
Nii et, mis võiks olla öise kartuse põhjuseks... pole õrna aimugi?!

Ma arvan, et lind läheb siis paanikasse, kui ta saab puuris öösel haiget. Une segasena ei saa ta aru, et need on puuri võred mis teda kinni hoiavad ja tiiba murravad.
Sinu linnud puuris ei maga. Mõtlen, et siit võib ka lahendus tulla, kuidas hoida sellist paanitsemis kalduvusega tegelast vigastusteta. Tuleks lasta tal ööbisa mitte puuris. Ehitada tuppa, ööbimiseks nurk õrrega. Lihtsalt üks mõte.

Hea mõte, õige lähenemine.
Mul hea öelda, mul vanad rosellad lahti jah 24/7, iseasi, kas sel määral kõigis peredes on ideaalne variant.
Kristine nümf on umbes 10.kuune, noor. Kui õnnestub nii, et öösel on lind lahtiselt toas linnule sobivas nurgakeses, kuid päeval, kui kedagi kodus pole, siis puuris? Lind võib omapäi kodus lahtiselt endale õnnetuse kaela tõmmata, selleks on tubades oi kui palju ohte. Nüüd juba oleneb, kui hästi omanik linnuga hakkama saab ja ilma stressita toimetada puuri-lahti-puuri, nii et mõlemad osapooled oleks rahul ja õnnelikud.

Meil vahest linnud öösiti lendavad nii kõvasti puuris. Kardan alati, et äkki lendavad kiigu või millegi vastu ja võivad end ära lüüa. See on nagu selline lend, nagu lendaks koguaeg vastu puuri. Ma ei tea, äkki lendavad selle pärast, et ehmatasid millegi peale? Muidu mul linnud üleval ja seal ei ole kedagi kes neid ehmatada saaks. Kas teil on ka vahest öösiti sellised lendamised?

Meil oli viimati roselladel, kelle magamiskoht on esikus. Nad on õrre peal, seal kus on muidu seinakapp, ainult ilma usteta. Sinna sügavusse oli koiliblikas end sisse seadnud ja öösel krabistas lennata. Linnud lendasid välja ja kuna me olime ise veel üleval, siis saime kohe vaatama minna. Esialgu midagi erilist ei näinud, mõne aja pärast tõstsime pulga peal tagasi õrrele. Leevi ajas saba kohe lehvikusse ja see tähendab - saime aru et on midagi, mis neid hirmutab. Äkki hiir? Aga ei olnud hiir, oli koiliblikas. Peale koiliblika eemaldamist oli kõik rahulik.

http://www.birdchannel.com/bird-behavior-and-training/bird-small-bird-behavior/cockatiel-night-frights.aspx

Cockatiel Night Frights.
Find out the causes of cockatiel night frights and what you can do to help a cockatiel that has night frights.
By Pauline James.

Nii, et kõige rohkem esineb öist paanitsemist nümfkakaduudel. Nagu aru saan on see seotud loodusliku käitumisega ja pole midagi eriskummalist. Tuleb lihtsalt sellega arvestada.

Lisan veel enda kogemuse jaapani-amadiinide kohta. Ka nemad rahmeldasid mul mõnikord öösel. Vbl isegi tihedamini kui nümfkakaduu. Enda tähele-panekule toetudes olen üpris veendunud, et palju loeb ka linnu stressitaluvus. Nümfidest keda olen saanud jälgida, ei ole kõik ühtemoodi öised rahmeldajad. On neid, kes öösel ei lähe paanikasse, isegi kui teine lind samas puuris mürgeldab.

Kuidas vältida vigastusi, mis öises paanikahoos tekkida võivad?
Mina ise teeksin järgmist:
1. Eemaldaksin ööseks puurist kõik mänguasjad, ka kiiged.
2. Vaataksin üle, kuidas sellise linnu puuris on paigutatud õrred. Et lind ei jääks paanikahoos õrre ja puuri vahele.
3. Puuri võre võiks olla tihedama silmaga võrk, ehituspoes müüakse. Võibolla värvida see üle pulbervärviga? Selline võrk on vetruv ja tiivad ei jää nii kergesti võrgusilma vahele. st vähem tiivavigastusi. Sellist võrku kasutatakse vuttide puuride ehitusel. Vuttidega pidi  mingi probleem olema, et vigastavad vastu võrepuuri ennast.
4. Puur katta ööseks materjaliga, mis ei lase valgust läbi. Siis saab välistada, et ootamatu valgusvihk õues ehmatab papagoid.
5. Äärmisel juhul panna lind ööseks pappkarpi magama. Seda ei saa pidevalt teha. Tuleb ikkagi lahendus leida.

Lihtsam on ennetada, kui pärast lindu kokku lappida. Viimane on päris suur väljaminek.