Rosella ja nümfkakaduu kokku?

Kas tohib neid ühes puuris hoida?

Pikemas perspektiivis? Lindude seisukohalt, pole pointi. Kas saan õigesti aru et küsimus käib 1 nümfkakaduu ja 1 rosellapapagoi kohta. Liigid on käitumiselt väga erinevad st. nende ootused kaaslase suhtes nii mõneski osas ei klapi.
Kas võib kokku panna, tõesti, siis on mingi selts ja sotsialiseerumine, oleneb ka lindude iseloomust kuid reeglina liiki esindav üksik lind ei tunne rõõmu võõrliigist. Lind tardub oma maailma vegeteerima ja inimene ei õpi tegelikult kumbagi liiki sügavamalt tundma, on lihtsalt kollektsioonina kaks näidist puuris.
Nüüd tekib küsimus, kas eraldi puurides võib hoida? Jah, jõudsingi oma jutuga ummikusse
sest mis mõttes see peaks lindudel elu paremaks tegema, üksi puuris olla?
Oma tuba, oma luba?
Olen märganud et kogemustega linnupidajad peavad iga liigi siiski eraldi suurtes puurides, oma liigikaaslasega koos.
Oluline on, et linnud saavad vähemalt 3 tundi iga päev vabalt puurist välja lendama, rohkem aega on paremgi. Selleks sobib ühine koosviibimine tavaliselt hästi, kumbki ei sega teist.
Rosella ei rahuldu ühe toa piiridesse surutud lennuruumiga. Vajab võimalust pikaks, keeruliseks lennuvajaduse välja elamiseks.

Jagan Pille seisukohta.
On küll sooviatud, et teisest liigist kaaslane võtta kui kahte samaliigi esindajat ei ole tahtmist pidada.
Olen seda isegi soovitanud. Kuid see pole päris õige. Miks? Sest liigikaaslaseta lind ei ole üldjuhul õnnelik. Võib olla, et alguses kui tegemist on tibuga, ta ei oska tahta endasugust.

Aitäh tibu
Sooviksin veel lisada, mida ma ise olen korduvalt mitmete rosellade puhul tähele pannud enda kodus. Nad sobivad elutuba jagama teiste liikidega kuid puurid on eraldi, igal liigil oma eluase. Päeval kui kõik omavahel kokku sobivad linnud lahti lasen, puuriuksed avatud. Siis huvitav jälgida kuidas kõik tahavad naabri puuri külastada, et mis seal süüa on; põnevad mänguasjad kutsuvad mängima...
Ja mis kõige huvitavam, rosellad ei lähe teisi oma puurist ära ajama vaid ootavad eemal, kuni teistel isu täis saab. Sama lugu on neutraalses kohas asuva mänguplatsiga. Roselladel on kannatlikkust oodata, kuid mitte lõpmatult. Ja mis annab inimesele siin mõtlemisainet, on, et rosella eriti ei armasta süüa või mängida külg külje kõrval võõrliigi isendi(te)ga. Ta läheb ära kui keegi võõras lind ligi tikub. Omade seltsis on teine lugu.
Kui võõras on kiuslik, ei jää rosella hätta oma kehtestamisega. Oma puur on siiski mõeldud turvalise paigana kus, nagu ütlesin, oma tuba oma luba, ei pea võõrastega arvestama. Linnud on targad ja saavad kõigest aru.
Kujutan ette et kui mul oleks rosellad mingi võõrliigiga sunnitud puuri jagama öö-päev läbi, läheb varem või hiljem riiuks. Täiskasvanud lindudel pole ka kõik aastaajad ühesugused, kevadeti lööb välja pesapunumis tung ja ei ole mitte leebelt tagasihoidlikud vaid muutuvad agressiivseks ja territoriaalseks.

PS! Uut lindu koju tuues ei tohi nagunii kohe oma linnuga kokku panna, ikka on vaja teist puuri.