Papagoi ilma partnerita, kas probleem?

Siin soovin alustada teemaga, kui lind on üksik, aga igatseb enda kõrvale vastassoost liigikaaslast. Kuidas lind stressiga toime tuleb? Mida saaks ette võtta, kui hormoonid möllavad või esineb kroonilisi kõrvalekaldeid (sh. ka krooniline munemine)

Siin üks näide:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=348417345236191&set=a.142916279119633.35941.142915175786410&type=1&theater
(tekst on pildi all.)
Kitkumise põhjuseks on isaslinnu pettumus õige partneri puudumise üle, seksuaalne frustratsioon. Tema puhul tehakse mingit hormonaalravi.


Tean et paljud müüvad või annavad oma linnu uude peresse, kus liigikaaslane ees ootamas, kui enda lind on kaotanud partneri. See on üks võimalus ja kindlasti tõhus.
Kuid kui soovite endale hoida lemmiklindu aga partnerit ei soovi võtta?
Kas esineb mingi periood, kus lind on norus või muu probleem?
Usun, et käitumist on mitmesugust ja põhjuseid/lahendeid palju, olenevalt konkreetse linnu iseloomust.

Minu nümf kelle jätsin kaaslaseta teatud põhjustel, oli päris kurb. Otsisin talle üsna ruttu kodu, kus ta sai uue kaaslase. Tekkis kohe paar. Ei mingit stressi ega põdemist. Kahjuks pidin linnu tagasi võtma, kuna tekkis selles peres teatud olukord, milles linnud küll süüdi ei olnud. Nümf oli jälle üksi, kuid välja lõi kole iseloom. Ta hakkas inimesi ründama ja oma peegeldusi ning varje otsima, oli kergesti ärrituv ja ehmuv. Lõpuks olukord paranes, kui jätsingi talle peegli puuri ja veidikene tiibu kärpisin (et ei oleks nii kerge meile näkku lennata). Praegu on nümf täiesti ok. Jälle meie vana, hea ja sõbralik Tupsi. Kurb ei ole, arg ei ole. Vahepeal olid külas kaks võõrast nümfi. Mingit asjatut kisa ega erutust meie linnul polnud.