Algaja küsimused rosella kohta

Mul tekkis paar küsimust rosella kohta.

Kui suurt puuri talle vaja oleks ?

Kas ta sobib esimeseks linnuks ?

Kas teda on väga raske harjutada käepeale tulema ?

Olen kuulnud, et rosellad on rohkem vaatamiseks. Pidavat olema arad.

Soome paragraf linnupuurile, lähtudes linnu suurusest. Vaata lk 19 http://www.palvelu.fi/evi/files/55_519_398.pdf

Rosellad on tõesti rohkem silmailuks, nad pole huvitatud inimese õla peale maandumusest, põse silitustest, küll aga on nad uudishimulikud ja mänguhimulised. Neile meeldib lusti pärast pikeerida üle pea ja oma lendu demonstreerida. Puur peab rosellal olema suur. Minul on lind suure osa päevast väljas puurist ja kapipealse 2 meetrit tegin lagedaks, ta kasutab seda jooksurajana edasi-tagasi, looduses nad kõnnivad maa peal ka. Nad on osavad lendajad ja suudavad väga kiiresti lennata.
Rosella on iseõppija, nutikas ja ettevaatlik nagu vares. Nad ei ole räpakad, toitu laiali ei pudista eriti. Puhastavad end sageli ja armastavad supelda.
Rosella on suhteliselt vaikne lind, eriti üksik. Laul on meeldiv ja laulu lööb lahti kasvõi veevulinat kuuldes. Ei tea kas igavusest, kuid võivad olla valjud vilistajad, eelmine omanik müüski seetõttu maha. Mul isa meisterdas ronimispuu, lõikelaua suurune jäme plaat, selle peale naeltega kinnitatud õunapuu oksad risti-rästi, pöidlajämedused, pilt on fotogaleriis "oksad ja kiik" ning mitmeks nädalaks on linnul tegevust, talle meeldib seal niisamagi istuda ja valju kisa üle pole naabrid küll kaevelnud, elan korteris.
Lugenud artikleid ja oma võimalusi kaaludes jäi mu valik esmaseks linnuks rosella peale, ostsin eraisikult, nad on sel juhul stressivabamad ja juba harjunud koduse eluga, olen väga rahul.

Platycercus eximius - eesti keeles on hund-rosellapapagoi, inglise keeles Eastern Rosella, seega sobib Ida-rosella.
Platycercus elegans - teda nimetatakse puna-rosellapapagoi, inglise keeles Crimson Rosella.
(vastuseks küsimusele, mis puudutas Ida-rosellat ja Puna-rosellat.)

http://www.eoy.ee/node/11

Ma kustutasin oma postituse, sest leidsin Sinu artiklist juba vastuse.

Tibu, pole hullu, kordamine on tarkuse ema. Pealegi on see tähtis teada ja vahet teha sest eri liike pole lubatud omavahel paaritada. Eri liikide järglaste sulgede värv jääb luitunud, tibud on nõrgemad ning terviserikked on kiired tekkima.

inimene kirjutas:

Kui suurt puuri talle vaja oleks ?
Kas teda on väga raske harjutada käepeale tulema ?

Rosellale oleks vaja võimaldada iga päev lennata vabalt. Puur võib olla suur aga sellegipoolest võib jääda tema vajadustele väheseks ainult puuri ruumi ärakasutamine. Olen lugenud erinevatest välismaistest artiklitest kus iseloomustatakse neid kui tugevaid lendajaid ja soovitatakse võimalusel pidada neid lindlas. Võin ka omast kogemusest kinnitada, et rosellad armastavad teha "kiirendusi", kui ikka tuju tuleb, ilma liialdamata, tuhisevad pääsukese lennukiirusel toas ringi. Seda küll lühiajaliselt ja eriti näiteks peale suplemist.

Käe peale harjutamine on raske. Paitamine, silitamine on loomuomaselt neile vastumeelne. Selle vastu sõdivad hammustamisega. Tibust kasvatamine võib anda positiivsemaid tulemusi ent see, kas ta käelinnuks jääb ka täiskasvanult, nõuab juba kannatlikkust ja head linnutundmist. Seda olen lugenud mujalt et nad jäävadki pisut nö. metsikuks või ehk siis isepäiseks.

Kas erinevad rosella liigid ka kokku sobivad? Nt: hund-rosella ja puna-rosella

Erinevaid liike omavahel ristata ei tohi, kui seda mõtlesid.

Mul on veidi eeltööd tehtud välismaiste artiklite põhjal.
Sertifitseeritud kasvatajatel on keelatud ristata erinevaid liike rosellasid.
Hobilised võivad koos pidada paarina hund-rosella ja puna-rosella kuid järelkasv ei ole siis mõeldud ärilises mõttes müügiks. Neid nimetatakse hübriidideks. Värvid on ebapuhtad, nende geneetiline pärimus võib olla vigadega, see ei pruugi välja lüüa kuid hübriidile on keeruline paarilist kõrvale võtta.
Koos elama sobivad erinevad liigid samasse perre küll. Paarina aga tibusid saada ei tohiks.

I rühm.

* Platycercus icterotis← väike-rosellapapagoi [Western Rosella]
Täiskasvanute sulestik: saabub umbes 12. kuul.
Ainus rosellaliik, kel on kollased põsed. Väike rosellapapagoi heli on palju vaiksem ja pehmem kui teistel roselladel. Sobib hästi lemmiklinnuks, ei ole väga häbelik ja seltsib teiste lindudega hästi.

II rühm.

* Platycercus adscitus← sini-rosellapapagoi [Pale-headed Rosella]
Aktiivne, mõõdukalt jõuline. Mõnevõrra vastuvõtlik stressile ja haigustele. Agressiivne teiste lindude suhtes.
Sarnane hund-rosellaga (Platycercus eximius), ainult on kollase peaga. Kahte liiki esineb looduses sageli koos ja võib ristata. On leitud et sobivad omadused. Ka häälitsused on sarnased.

* Platycercus eximius← hund-rosellapapagoi [Eastern Rosella]
Täiskasvanute sulestik: saabub umbes 15 kuul.
Meeldiv, tähelepanelik ja aktiivne. Looduses hund-rosellad kulutavad palju aega põõsastel või maapinnal seemnete, marjade ja maitsetaimede söömisele. Selline harjumus toidulaual pikalt süüa tundub olevat väljendunud rohkem hund-roselladel kui teistel roselladel.
NB! hund-rosella on võimalusel aldis paarituma ka teisest liigist roselladega. Isegi võõraste papagoidega: mustpea-paradiisipapagoi [Hooded Parrot] (Psephotus dissimilis), mulga-paradiisipapagoi [Mulga Parrot] (Psephotus varius), väike-eukalüptipapagoi [Mallee Ringneck] (Barnardius barnardi), kuldkõht-paradiisipapagoi [Red rumped Parrot] (Psephotus haematonotus).
Seetõttu on oluline, et neid kasvatataks eraldi teistest nimetatud papagoidest, eriti paaritushooajal. Roselladega, kes ei ole selle grupi liigist või alamliigist, ei soovitata paaritada.

Platycercus eximius cecilae [Golden-mantled Rosella]
Täiskasvanute sulestik: saabub umbes 8-12 kuul, täielik täiskasvanu sulestik umbes 24 kuul. Parim aeg paaritumiseks umbes 2 aastaselt.
Aktiivne lind, võivad olla agressiivsed teiste lindude suhtes, sobivad paaritamiseks teiste samast liigist roselladega.

* Platycercus venustus← mustpea-rosellapapagoi [Northern Rosella]

III rühm.

* Platycercus elegans← puna-rosellapapagoi [Crimson Rosella]
Täiskasvanute sulestik: algab umbes 12 kuu vanusest ja saavutab täieliku värvi 16-18 kuu vanuselt.
Populaarne ja värvikas, kuid on agressiivne lind ja parim kui on majutatud iga linnupaar eraldi.

* Platycercus flaveolus← kuld-rosellapapagoi [Yellow Rosella]

* Platycercus adelaidae← leek-rosellapapagoi [Adelaide Rosella]
Täiskasvanute sulestik: saavutamiseks umbes 16 kuud.
Rahulikud, head eeldused lemmiklindudena. Paaritushooajal võivad muutuda agressiivseks teiste suhtes.
leek-rosella, puna-rosella ja kuld-rosella moodustavad võimalusel hübriide ja võivad seguneda ka teiste liikidega. Hübriide ei tohiks lasta tekkida vangistuses et mitte rikkuda populatsiooni.

* Platycercus caledonicus← tasmaania rosellapapagoi [Green Rosella]
Eluiga: 15 ja rohkem
Täiskasvanute sulestik: saabub umbes 14-16 kuul
Tõuaretus: võib kuluda 3 või enam aastat kui alustada tõuaretust.
Tasmaania rosellad valivad ühe partneri kogu eluks.
Pole populaarne lemmiklind, agresiivse mainega. Tasmaania rosellal on kalduvus muutuda ülekaaluliseks vangistuses. Ei talu kuuma ilma nii hästi nagu teised rosellad, seepärast ei sobi riikidesse kus on suvel väga kuum.

Loen igalt poolt, et rosellad ei karda külma kuid kuskilt ei leia temperatuure. Milline on miinimumkraad, mida rosella ei karda?

Juba pikemat aega on olnud mõte võtta lisaks kahele viirpapagoile ka üks " päris" papagoi, st. siis suurem papagoi ja kuidagi on jäänud mõte pidama rosellale. Ja just täna kui vaatasin kuulutuste portaalides lindude müügikuulutusi, siis oligi olemas rosellatibude müügikuulutus - uut kodu otsivad väiksed hund-rosellad. Andke nüüd mulle nõu - mida peaks eelnevalt teadma ja arvestama? Olen siin foorumis lugenud postitusi ja vaadanud videosid ja tean et on vaja suurt puuri ja võimalust lennata ka vabalt. Lendamisvõimalus on olemas , mitte just iga päev, aga viirud saavad puurist välja ikka umbes 3-4 korda nädalas( kui nad muidugi suvatsevad välja tulla). Väga suurt puuri hetkel ei saaks lubada, aga interneti otsingutest jäi silma mõõtudega 61,5x40x65, mis mahuks elamisse ära ja oleks ka sobiva hinnaga. Ma esialgu tahaks ühte lindu, siis ehk ei jääks see puur talle kohe väga väikeseks. Viirpapagoidega ma uut tibu kindlasti kokku panna ei tahaks, sest viirpapagoi Rio on oma olemuselt üks suur ja tähtis lind, nii et temaga ühes puuris elamine võib olla üsna stressitekitav.. Õnneks Rio puurikaaslane Blue on väga kannatliku meelega ja kui ikka närvi mustaks ajab,siis üks korralik nokalöök ja tähtis tegelane on korrus allpool..
Aga ehk siis mõni nõuanne foorumi kasutajatelt - mida peab teadma ja tegema enne rosellatibu võtmist? Jään huviga ootama.

Rosellad on ühed vahvad tegelased, kuid neist ei saa üldjuhul selliseid käelinde nagu nt. nümfkakaduudest. Rosellad on rohkem ilulinnud.
Nad tahavad tõesti suurt ruumi ja just lendamiseks. Puuri mõõdud mida välja pakkusid tunduvad normaalsed, kuid.. rosella tahab-vajab iga päev vabalt toas lennata. Puur on magamiseks ja puhkamiseks ja selleks ajaks, kui kedagi kodus ei ole. Kui pererahvas on kodus peaks rosella kindlasti puurist välja lubama. Sa näed ise, kui väga ta seda ihkab. Puuris hakkab ta stressama ja pikad suleotsad lähevad ajapikku koledaks, silmadest kaob sära ja noorusele omane rõõm. Eriti noored linnud vajavad palju vabadust ja uusi väljakutseid, nii nad arenevad maksimaalselt. Kunagi oli saade, kuidas venemaal hoidsid vanemad oma lapsi puuris. Lapsed kasvasidki nii. Võib kujutada ette, kuidas selline asi nende arengule mõjus. Rosella on tark lind, nagu inimese laps. Tuleks arvestada ajaliselt, kui kaua ta puuris peab viibima. Vabadust peaks olema rohkem kui puurisolekut, kui tahad tarka ja õnnelikku lindu. Või veel parem jätagi üks tuba tema jaoks. Muidugi sellest talle terveks päevaks ei piisa. Tema tahab kogu su kodu.
Minu rosellale jäi minu elamine lendamiseks kitsaks. Ta startis köögist ja liugles kõige tagumisse tuppa, mis asus korteri teises küljes. Ta ei teinud selle maa läbimiseks ühtegi tiivalööki, lendas nagu reaktiivlennuk.
Hoiatan veel, et rosella tahab kõike proovida. Alates lilledest, lõpetades seinakrohviga. Lilled on nõrkuseks. Sul ei saa olla rahulikult toas mitte ühtegi toalille. Muidugi, kui oled kodune ja viitsid rosellal pidevalt silma peal hoida, et ta neid ära ei laastaks.

Soovitan lugeda siit papagoimajast teiste rosellapidajate päevikut.

Aitäh vastuse eest. Kuigi jah, tundub et pean vist rosella-papagoi mõttest loobuma. Kodune ma ei ole, päeval ikka tööl ja lapsed koolis, nii et isegi kui õhtul oleks võimalus lind puurist välja lasta, siis 8-9 tundi päeval see võimalik ei ole. Ka päris ühte tuba ei saa linnu päralt jätta. Lendamisruumiks oleks võimalik elutuba-koridor-köök, mis on tegelikult päris vähe. See lapsed puuris võrdlus on üsna kole, nii et lindu nüüd samamoodi piinata küll ei tahaks. Eks ma veel loen postitusi ja mõtlen, mis teha.

Ma ei tahtnud sind nüüd ära hirmutada Rosella on lihtsalt suur lind väikeses kehas. Talle peaks hädaga piisama ka see vabaduses olemise aeg, kui olete ise kodus. Nii mõned tunnid õhtul ja hommikul natukenegi enne kui tööle lähete. Nädalavahetusel aga võiks olla rohkem puurist väljas.
Minu rosella hakkas puuris hommikuti metsikult tiibadega vehkima ja haukuma. Lasin ta lahti, lendas veidi ja suundus kardinapuu otsa magama.

Üks rosella moodi lind on tegelikult kakariki papagoi. Tema on vähenõudlikum. Isased ei ole toalammutajad. Kakariki on veidi väiksem, malbe häälega ja tohutult uudishimulik. Ta rohkem kõnnib põrandal kui lendab. Tema ei pirtsuta, kui saab päevas ainult tunni või paar vabadust. Puur peab olema aga suurem kui need mõõdud mille sa välja tõid. Huvitavaid asju sees ja oksi närimiseks. Kakariki tüdib kiiresti. Ta on kohutavalt uudishimulik. Kui ta peab olema pidevalt sellisel reziimil, et saab päevas vähe või üldse mitte välja, muutub ta agressiivseks. Teatud aja kannatab kakariki sellise ülekohtu ära küll.

See mis kirjutasin on minu arvamus ja nägemus rosellade ja kakarikide pidamisest. Siin foorumis on veel rosellapidajaid ja võibolla nemad annavad teist nõu. Mina toetun iseenda kogemustele nende lindudega.

Ega ma päris loobunud ei ole veel... ja üleöö ei pea õnneks midagi otsustama. Ja veel selline küsimus oleks ka, mille pärast ma ise tegelikult kõige rohkem muret tundsin - see rosellade müügikuulutus, mida eile vaatasin, tibud on koorunud 22.märtsil, seega siis päris väiksed - kuidas nii väikse tibuga hakkama saada? Mida peaks arvestama? Elamine on meil üsna rahulik, praeguse mõttega läheks puur elutuppa kapi peale, viirpapagoide elamise vastasseina. Telekat mul elutoas ei ole, välist müra kostub vähe, ainult rongid, mis aeg-ajalt mööda sõidavad. Veel on meil ka koer, aga tema on juba vana ja magab suurema osa päevast. Kakarikidest olen siiani lugenud ainult siin foorumist, ma ei ole neid vist isegi päriselt näinud. Jah, mõtlemisainet on,aga nagu juba mainisin, siis ei pea hetkel veel midagi paugupealt otsustama.

Kasutaja Pille on neid rosellatibusi kantseldanud, tema teab kõige paremat nõu anda.
Mina nii noort titte ei ostaks. Kolme kuune on paras. Las linnuemme õpetab veel oma tibukesele tarkusi. Toit peab olema kasvavatel lindudel mitmekesine. Teradesegu osta keskmiste papagoide oma, nii kulutab rosella oma nokka õigesti. See kehtib ka kakarikide kohta. Iga päev paku erinevaid aedvilju, idandeid. Võid keeta veega putrusid, mõelda igasugu põnevaid sobivaid toite välja. Ehk siis mitmekülgne tervislik toit. Võta oma linnukest nagu väikest lapsukest.
Samuti soovitan kohe alguses hakata õpetama selgeks lihtsaid kuid tähtsaid käsklusi nagu nt. "puuri" ja käele astumise käsklus "astu". Käsklus "Kõšš" on mõtetu. Pigem paku linnule lihtsalt asendustegevust. Nt ronib lillepotti, kuid sina viskad põrandale ahvatleva pähkli või õunatüki. Kui ei kuula, siis astud lihtsalt tema poole, kuid mitte ähvardavalt. Näitad, et sind just hakkas see lillepott ka huvitama. Võid kindel olla, et rosella jätab selle sulle..teatud ajaks. Keelamisest ta ei õpi midagi sellist mida sina tahaks. Talle ei jõua see lihtsalt kunagi kohale. Võid oma keele kasvõi villi kõššitada kuid tema teeb ikka seda mida sa ei taha. Veepritsil pole samuti mingit tulemust. Käega vehkimine muudab rosella lihtsalt araks ja kaotad temaga igasuguse positiivse kontakti kuid pahandusi ta ei jäta.
Isased rosellad on 3 korda hullemad ja jõulisemad kui emased. Emastel on säilinud mingigi taktitunne. Isased on väga territoriaalsed. Muidugi ka lindudel on erinevad iseloomud. Sulle võib juhtuda leebe rosella. Aga kavalad on nad kõik. Igav temaga ei hakka.

Kakariki (nad on nagu rosellad, ei armasta füüsilist kontakti.)
https://www.youtube.com/watch?v=4X1OCE-K-N8
https://www.youtube.com/watch?v=WZcMFh1thwQ
https://www.youtube.com/watch?v=DQboMmqAFJw

Tere Tiina.
Müügikuulutuse kohta, esiteks, kõik tibud suure tõenäosusega ei koorunud korraga ühel päeval, juhul kui tibusid on 3, 4 või 5. Lemmiklinnu sünnipäeva tahaks ju tähistada, eksole? (küsige täpsustuseks müüjalt).
Teiseks, võtame arvesse, millal tibud esimest korda pesakastist väljusid: 19-22 aprilli paiku . Sellest hetkest algab tibude õpetamine vanalindude poolt.
Tibud ei söö veel iseseisvalt ja vanemad toidavad neid veel paar nädalat kindlasti ja siis järjest harvemini. Tibud hakkavad ise sööma küll varem aga lisatoitmist isalt, emalt nad veel tahavad ja vanematelt nuruvad.
Ette peab andma magedaid (ilma soola/suhkruta) putrusid, keedetud porgandit, keedetud muna, seemnesegusid ja vähehaaval toortoitu. Papagoitibude toitmine vanemate poolt on miski, mis lisaks soojale, pehmele pugutoidule pakub tibule ka turvatunnet ja julgust, et kõik on korras ja ta on kaitstud. Mulle tundub, et kui tibu nokk ei ole enam kollane vaid muutunud elevandiluu valgeks, on tibu iseseisvalt sööma hakanud ja vanemad teda eriti enam ei toida.
Ma hetkel enam ei mäleta, millal minu rosellatibud lendama hakkasid. Harjutusi alustatakse peale pesast väljumist õige peatselt. Loodetavasti olen seda oma päevikus maininud. Esialgu on lennuharjutused kohmakad kuid nad on kiired õppijad ja oskused omandatakse äärmiselt ruttu. Iga järgnev päev on suured edusammud. Aga taaskord - nende vanemad on neile eeskujuks ja julgustajaks, kes näitavad kuhu lennata ja kuidas maanduda.
Ma tean hästi, kodus koorunud rosellad on aktiivsed ja energiat täis. Nendega on palju tegemist, ei püsi paigal ja ma vist mõistan, miks kasvatajal loovutamisega kiire on. Kodus koorunud tibud on nii nutikad et ületavad osavuselt oma vanemad, nad oskavad õige varsti lennata ka ootamatutesse kohtadesse ja teha seda, mida vanemad neile EI õpetanud. Seega, võimelised ise õppima ja noor lind on alati julge katsetaja. Öelge mis tahate, aga varajane loovutamine annab mõista et kasvataja soovib tülist lahti saada (nii on see alati olnud ja ei käi sugugi konkreetselt kõnesoleva kasvataja kohta, vaid üldiselt). Alla 3. kuune lind lööb veel lennutuhinas oma varbaid vastu kapiäärt st. arvestab maandumisel valesti, kaotab oma sabasuled, kui on seltsilist, kelle noka vahele need jäävad. Sabasuled nimelt tulevad veel imekergesti ära, samas kasvavad kiiresti uued peale.
Pesakonna iga tibu iseloom on erinev! See hakkab ilmnema 2. kuu vanuselt ja kasvataja võimalus jälgida kõigi tibude arengut, erinevat iseloomu ja käitumist tuleb kasuks uuele omanikule. Jah, 3. kuune rosella on valmis uude koju minema, võib ka 4. kuu vanuselt.
Tiina, ärge muretsege, kui teil on ruumi kahe toa jagu pluss esik, ja kui saate võimaldada lendu hommikul ja õhtul, saate linnu vajadused täidetud. Mõned vabad päevad on ju ka. Kui lennuisu on lennatud, võib rosella mõnusasti teie seltskonnas viibida ja jälgib huviga toimetusi. Nagu ütlesite, soovite "päris" papagoid. Siis loomulikult olete läbi mõelnud, kui palju aega te iga päev talle saate anda, et ta end sirutaks, lendaks ja siis ka teiega niisama, lihtsalt koos oleks. Tagasihoidlikuks ta ei jää ja silmarõõmu pakub iga temaga koos veedetud hetk. Isiklikult mulle meeldib et teil on vaikne elamine.
Reegel nr.1. köögis ei tohi kuumal pliidil sel ajal toitu teha! Ei keeta ega praadida.
Potitaimed suudab rahule jätta umbes 5.aastane rosella, suudab 15. min täiesti ükskõikseks jääda, ka taimega vaid kahekesi toas olles Mõned hoiavad spetsiaalselt rosellale potis lehtsalatit kasvamas.
Kui väga midagi veel teada tahate, siis mul on olemas raamat roselladest.
Kahjuks ingliskeelne ja ma pole aega saanud otsast lõpuni läbi lugeda. Viide raamatule: http://reviews.24parrot.com/9521-en_gb/7724a/a-guide-to-rosellas-their-mutations-revised-edition-reviews/reviews.htm

Tänan vastuste nii Tibu kui Pille.
Pille , Sinu nii põhjalik vastus andis mulle julgust juurde, et minu kodus tulevikus ka see "päris" papagoi ükskord elama hakkab. Aga enne on vaja töesti väga põhjalikult asjad läbi mõelda. Minu sisetunne oli selles suhtes õige, et nii väike tibu peaks veel ikka oma emme juures olema, seega vaatame mis kuu aja pärast või isegi natuke hiljem saab. Otsisin ise ka internetist artikleid rosellade kohta ja ühtteist leidsin ka , aga kuna palju on just inglise keelsed, siis vajab see suuremat süvenemist. Toataimedest niipalju, et mul on ainult üks suur 10- aasta vanune draakonipuu. Viirud käivad seda natuke nakitsemas, aga midagi hullu pole nad teinud. Ka nende puur on natuke draakonipuu varjus, see nagu nende dzungel. Aga suurimad tänud Teile, olen üldse siit foorumist nii palju teadmisi saanud, millest mul varem aimugi ei olnud. Ja aina rohkem paneb mind imestama, kuidas ma need 45 aastat üldse ilma papagoideta elanud olen...Ma ei kujuta enam ettegi, et mul keegi õhtul ja varahommikul kõrval laulukest ei vidista. Vastus läheb mul nüüd juba teemast välja, aga siiski - peame siis rosella (või ka mõne muu) "päris" papagoi võtmise plaani edasi.

Mul oli kunagi kaks draakonipuud. Üks päev imestan, et mis ühega juhtunud on. Nagu mingid parasiidid oleks. Sellised kummalised augud tüve küljes. Pritsisin puukest rohelise seebi lahusega ja igaks juhuks pidasin plaani päris putukamürki osta. Enne aga otsisin netist infot ja lõpuks läksin ka naabritädi jutule. Ta ikka elanud inimene ja oskab ehk tarka nõu anda.
Naabritädi uuris puud ja ei osanud esiotsa öelda muud, kui et "imelik lugu". Ta polevat enne midagi sellist näinud. Lõpuks kui olime kõik võimalikud parasiidid ja nende tekitatud kahjustused läbi mõelnud, pakkus tädi välja, et äkki on rotid puud närinud. No aga kust kohast mul need rotid on. Nõutult viisin puu koju tagasi. Varsti avastasin selle tüvelt uue augu ja päris värske. Nõutus kasvas. Tuli jälle see rotijutt meelde ja siis tabasin end mõttelt, et äkki mu "rotid" on rosellad. Nii oligi. Tabasin nad varsti teolt. Puu kuivaski ära.

Õnneks pole toataimedel juured põranda sees kinni
Seidil on ilmekas jutt. Ja minu tibud armastasid lennata draakonipuu puhma peale, ma olen sellest päevikus kirjutanud. Papagoile kohaselt tundsid nad end puu läheduses nagu omas elemendis, igas mõttes

Vahepeal on olnud pikk paus, aga nüüd on siis asjad sealmaal,et järgmise nädala lõpuks peaksin olema kahe eastern rosella tibu omanik. Ja mis veel imelikum, homme tuleb ilmselt minu juurde elama ka 1,5 aastane emane nümfkakaduu, kellest omanik tahab lahti saada ja kelle ma olin nõus endale võtma, sest linnu elamistingimused on vist üsna viletsad, vähemalt telefoni teel jutust tundus nii. Minust on saamas tõeline papagoipidaja! Tunne on imeline!!!

Seda ma usun Elu saab huvitav olema.

Aitäh Pille! Aasta tagasi mõtlesin et elul pole endist viisi üldse mõtet ja mis nüüd? Nagu sa ütlesid , elu saab huvitav olema , ja tänu papagoidele - kas pole need linnukesed imelised?

Täpselt. Ise kogenud! Ja varem oma elus mul oli vaid paar-kolm põgusat kokkupuudet inimestega, kel on kodus papagoid. Olen tänulik, et mulle see maailm avanes.

Papagoid õpetavad elu nägema uutmoodi.