Papagoide seksuaalne käitumismudel ja vale kiindumine.

Täiskasvanud papagoide/kakaduude tervis võib olla meie hoole all väga hea, toit väga hea ja tingimised igati positiivsed. Eriti just suured ja pikaealised linnud võivad kiinduda oma hoidatesse ja välja valida oma lemmik-inimese.
Papagoide instinktid on keerulised ja hoolimata vangistusest, ikka looduslikult tugevad. Tung elu edasi viia, hoolitseda järelkasvu eest, on igas papagois olemas.

Lemmiklind ei pea tingimata järglasi saama. Inimeste võimalused on erinevad, kõik ei sobi aretajaks ja kahjuks ka võib ilmneda, et papagoi ei sobi aretuseks. Mõni lind, omaniku soovil, jääbki üksikuks. Mõni papagoi peab leppima teisest liigist papagoi kaaslasega, aga see on juba teine teema ja võõrliike kodus ei tohiks lasta paarituma st. ei tohi aretada hübriide.

Mõni papagoi valib partneriks oma kasvataja.
Kasvataja/linnuomaniku teadmised on tihti puudulikud. Miks on vaja teada lindu silitades, kus on piir mida ületada ei tohi?
Linnu saba, alaselg, kõhu alt - need on kohad, mida ei soovitaks täiskasvanud linnul puudutada.

Suured papagoid looduses sigivad harva. Mõni liik pesitseb ainult iga kolmas aasta, mõelge selle peale, see on liigi paljunemiseks tegelikult väga harva. Mõni liik pesitseb 1 kord aastas. Tahan sellega meenutada, et mida pikaealisem lind, seda tähtsam ja ette kavatsetud on pesitsus, nendele on olulised mitmed tingimused, mis soodustavad pesitsuse õnnestumist. Vangistuses kipuvad kõik need tegurid tihti tasakaalust väljuma, mis mõjutab ka lemmiklinnu elu ja stressiolukorrad ning pettumused võivad tekkida. Vangistuses suudavad mõned papagoid sigida mitu korda aastas. Osa papagoiliike võivad edukalt haudele minna aastaringselt.

Kuidas siis kontrollida oma käitumist ja kuidas ära tunda märke, kehakeelt, et papagoi on muutumas hormonaalselt aktiivseks pesaotsijaks ja miks me ei tohi innustada papagoid pesitsusmõtteid jätkama.

Mida me kodus teha saame, et aidata papagoil meelerahu säilitada ja et ei tekiks kunagi pettumust mõeldamatute soovunelmate pärast.


Kõige lihtsam on leida varakult aega ja lugeda läbi mõned põhitõed.

1.) https://studentswithbirds.wordpress.com/2014/01/19/cuddles-mean-sex/ Cuddles mean sex. (19.01.2014)
2.) http://www.currumbinvetservices.com.au/sex-and-your-pet-bird/ Sex and your pet bird. (august, 2010)
3.) https://studentswithbirds.wordpress.com/2014/02/25/hormones-and-your-parrot-the-triggers-and-what-to-do/ Hormones and your parrot. The triggers and what to do. (25.02.2014)
4.) http://beautyofbirds.com/sexualbehaviorinbirds.html Hormonal behavior in companion Parrots.
5.) http://www.parrotplace.ca/hormonal_parrot.htm Hormonal behavior in companion Parrots.
6.) http://animals.ekstrax.com/discouraging-breeding-behavior-birds/ Discouraging breeding behavior in Birds. (04.02.2015) Punkt.9. kui lind on juba munenud, siis üks soovitus.
7.) http://frombeakstobarks.me/2013/04/28/reducing-hormonal-behaviors-in-parrots/ Reducing hormonal behaviors in Parrots. (28.03.2013) Kui lind on juba munenud, paar juhendit mis siis teha.
8.) http://www.webvet.com/main/2008/08/19/living-sexual-frustration-your-pet-bird Living with Sexual Frustration in Your Pet Bird
9.) http://bird-paradise.biz/lets-talk-about-the-birds-the-bees-with-birds/ Let’s talk about 'The Birds & the Bees with Birds' (august, 2013)

Mul on kokkupuuteid paari vigase linnuga, üks ei lenda ja teine on jalgadest vigane, neid ei saa ma kunagi lubada pesitsema. Juhtunud ka just nii, et mõlemad on emaslinnud. Tervislikel põhjustel püüan neid säästa munemise vaevadest. Sel põhjusel pidin omal ajal väga otsima infot, kuidas vältida halbu tagajärgi jne.

Väga hea teema Pille. Tihti teemegi vigu teadmatusest. Mõtlen kui palju vigu ma ise olen teinud. Lihtsalt ei saa linnu käitumisest aru, miks ta nii teeb. Ei oska teda aidata. Lind läheb nagu rikki, muutub agressiivseks, karjub, hakkab kaitsma mingit eset nt peeglit, tahab sinu peas või õlal oma saba nühkida. Seda nt. isaste nümfkakaduude puhul.

Siin on üks pealtnäha armas video. Kuid tegelikult on lind rikkis. https://www.youtube.com/watch?v=4X1OCE-K-N8
Võrrelda võiks selle videoga, siis on selgemini aru saada, mis on esimeses videos valesti https://www.youtube.com/watch?v=HOQyreoyRaE

Ka selles videos inimene käitub vääralt üksiku emaslinnu suhtes. See ei ole omaniku poolt hooliv teguviis ja võib tuua kaasa komplikatsioone linnu käitumises ja/või tervises.
Ta kirjutab video tutvustuseks (kopeerin igaks juhuks): She has laid 3 eggs since Feb.7. Two of them broke in the fall from perch-to-bars, but the 3rd was laid in the bottom and is intact. This morning I made a low-end 'nest box' for her and put the egg inside, she seems quite happy with it for the moment. She doesn't have a mate, so the egg is not fertilized and won't hatch.

https://www.youtube.com/watch?v=wLiLn6c4b6o

Kas keegi teab, mis käitumine on ok ja mis mitte, kui puuris on kaks emast? Vaatan oma kahte emast kaeluspapagoid ja nende käitumine kohati tundub imelik. Nad nimelt musitavad. Kusjuures nad tegelikult eriliselt head sõbrad pole nagu võibki arvata kahe emase kaeluse puhul. Puuris olles nad eriti ei kakle, aga viimasel ajal puurist väljas lennates kipuvad kaklema või siis pigem ajavad üksteist taga, et saaks jälle musitada. Teine kummaline käitumine on see, kui väiksem kaelus Berta laseb pea hästi madalale ja siis veidi suurem Lonni asetab pea üle Berta kaela ja siis nokib õrnalt Bertat. Mõlemal pupillid väiksed (mis tavaliselt vihastel kaelustel). Selline käitumine tuletab meelde koerte käitumist, kus üks alandlikult lamab ja teine siis üleolevalt nuusib. Lonni on boss ja mul mõnikord tunne, et Berta nagu peaks Lonnit isaseks. Aga ma võin ka eksida. Linnud ikka peaks ju ise aru saama, kes emane, kes isane. Ah jaa. Berta puurist väljas olles käib ringi nii, et tiiva nukid veidi kehast eemal. Hiilib Lonni juurde kogu aeg ja siis teeb ennast alandlikult hästi madalaks.

Veidi kurvaks teeb mind hoopis rosellade Jussi ja emase Juta käitumine. Neil mõlemal on oma söögikauss. Aga kui ma süüa panen, siis alguses Juss ei lase Jutat sööma. Ajab ära küll ühe küll teise söögikausi juurest. Juss on peremees ja kõik paremad palad pistab nahka. Juta on leebeke ja aktsepteerib Jussi käitumist. Mitte kordagi pole ma näinud, et Juta hakkaks vastu. Juta ei julge isegi siis sööma minna, kui Juss on puurist väljas. Ootab vist, et Juss ka puuri tuleks ja esimesena sööks.
Näiteks kaelustel sellist asja pole kunagi. Üks sööb ühe kausi ääres ja teine teise kausi ääres. Kui panen rippuma näiteks porgandi, siis käivad seda kordamööda söömas või söövad mõlemad korraga. Mõnikord napsab üks teise noka vahelt palukese endale. Kuigi Lonni on boss, hakkab Berta vägagi julgelt vastu. Alles pärast vastuhakkamist taandub ja annab võidu Lonnile.

Teie kaeluspapagoid käituvad nagu pesitsussooviga linnupaar. Berta kutsub "isaslindu" endaga paarituma, sellest see madalaks tegemise poos. Kui vaatate videot kaeluspapagoidest, saate nende kehakeelest vast paremini aru.
https://www.youtube.com/watch?v=RkWwydz8rts

Vangistuses linnud võivad hädasunnil moodustada samasooliste paari, loomulikult tibusid sealt ei tule, küll aga võivad mõlemad emaslinnud muneda, või vähemalt üks neist. Oleneb linnuliigist, mõni kurameerib rohkem, mõni vähem jne.
Mina ei oska teile öelda, milliseks nende suhted võivad kujuneda.
Tubastes tingimustes, kui puudub UV-valgustus, ongi linnud nagu niiöelda värvipimedad. UV-valgustus, ehk loomulik päikesevalgus õues, aitab lindudel näha ja määrata partneri tervislikku olukorda, ultraviolettkiirguse abil sulgede värvi ja iseloomulikke jooni, mis eristavad isast emaslinnust ja kas teine lind on seksuaalselt küps või mitte. Näiteks ka sellised nüansid, miks on lemmiklinnu elu selline, nagu ta mõnikord on.

Kaeluspapagoisid on väga raske pidada paaris, eriti emaseid, sest emased kipuvadki kaklema ja ründama ja just pesitsusajal. Paljud peavad loobuma ühest kaelusest, kuna neid ei saa lihtsalt koos hoida. On olnud ka juhtumeid, kus emane on isase lihtsalt ära tapnud. Minul on emane kaeluspapagoi, kes on minusse kiindunud ja tahab hirmsasti minuga paarituda ajab pea nii madalale, saba püsti ja silma pupillid lähevad väiksemaks. Mina muud ei oska teha, kui ta lihtsalt ära ajada. Üks kord näksis laua peal tervet õuna ja siis järsku ajas endal seal õuna kõrval ka saba püsti ja hakkas enda arust paarituma. Isegi siis ajab saba püsti, kui ma sisenen oma tuppa ja ta mind näeb. Praegu on ta eriti hull, pean lihtsalt ära kannatama, kuni kevad möödub.

Jaa. Pehme, mahlane toit meenutas talle pugutoitu ja külluslikku varu, millega linnutibusid toita saaks, siis muidugi hakkas jälle asjaga kiire. Päike paistab ka peale ja soojendab Peab üle elama...

Ma siiski arvan, et kõik linnud on erinevad. Ma uurisin ka internetist, kuidas ikkagi kaks emast hakkama saavad. No ei olnud erilist infot. Keegi vist ei julge eriti katsetada kahe emasega. Öeldakse, et kui on piisavalt suur puur, siis pole hullu. Meie emased nääklevad pidevalt. Nokavõitlus on teinekord ikka päris tuline, aga ma pole kunagi näinud, et nad üksteisele haiget teeksid. Nad on nagu vana abielupaar - koos olles nägeleme, aga ilma üksteiseta ka elu ette ei kujuta. Kui üks teise tuppa lendab ja seal hädakisa teeb, lendab teine kohe järele. Neil on omavahel kummaline suhe. Mõnikord nad nokivad ja sügavad üksteist, musitavad. Üks võtab teiselt noka vahelt toidu ära ja ei mingit tigedust. Aga kui on kaklus, siis nad on võrdsed. Kumbki ei tunne end alandlikult ega tagakiusatuna. Nad nägelevad igavusest.
Meil pesitsushooaega ju pole, kus oleks vaja vihaselt mune kaitsta. On lihtsalt n.ö jooksuaeg, kui kaks emast veel eriti hästi läbi saavad. Üks kord mängib üks isast ja teinekord teine. Vähemalt ei ürita nad minuga paarituda. Neil omavahelgi tegemist.
Kaks lindu saigi võetud sellepärast, et neil igav poleks ja nad üksteisele seltsi pakuksid. Tahtsime küll isast ja emast, aga isast ei saanud. Võib-olla oligi hea, et nii läks. Eriti kui emane ja isane kaeluspapagoi ei saa niisama koos elada nagu teised linnud. Me ei teadnud sellest midagi.
Aga eks on vara hõisata, et kõik hästi. Ei taha ära sõnada. Koos on nad elanud ainult ju veidi üle aasta. Aga loodame parimat.

Sul on lihtsalt vedanud!

Lii, kui suhted nende vahel ikka väga tuliseks lähevad, siis võid osta poest võrku ja puuri kaheks eraldada. Mina tegin nii. Papagoid peaks kiirest õppima, milline on nende puuripool. Samas on nad lähestikku. Ühe pika õrre võiks panna pikuti läbi puuri, lõigates eraldusvõrgu sisse paraja augu. Sellest august saab õrre läbi pista. Nii ei pea pidevalt mõtlema nendevahelise veretöö peale. Väljaspool puuri saavad nad koos tegutseda, kuid puuris on siiski eraldatud.

Olen ise õppinud, et kõiki hoiatusi mis papagoidesse puutuvad, tasub väga tähele panna. Sina muidugi paned tähele, sest jälgid neid teadmisega, et nende vahelised suhted võivad ootamatult muutuda.

Aitäh soovituste eest. Ega seda võrku polegi poest kerge leida. Need ju kõik puha tsingitud ja kanadele mõeldud võrk ei sobi. See liiga suurte aukudega. Berta meil nii saleda peaga, et pistab pea vabalt läbi ka 1,5cm võre vahest. Ta juba mitu korda meil peadpidi kinni jäänud ja hädakisa teinud. Meil on veel vana Savici puur ka alles. Küll siis midagi välja mõtleme. Aga jah, eks ootamatusteks tuleb valmis olla.

Vbl saad häid mõtteid puurivõrkude kohta ka siit teemast. https://papagoimaja.forum.co.ee/t440-puuri-ehitamine