HomeHome  GaleriiGalerii  RaamatukoguRaamatukogu  Papagoimaja facebookiPapagoimaja facebooki  Papagoimaja twitterisPapagoimaja twitteris  KKKKKK  OtsiOtsi  RegistreeriRegistreeri  Logi sisseLogi sisse  

Share | 
 

 Artikkel: Rosella / Platycercus

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down 
AutorTeade
Artiklid
Artiklite toimetaja
Artiklite toimetaja
avatar

Linde : pole ühtegi
Postitusi : 30

PostitaminePealkiri: Artikkel: Rosella / Platycercus   Püh 29 Aug 2010, 13:40


Rosella
Platycercus (ladina keeles) / Rosella (inglise keeles)

Autor: Annika

Hund-rosellapapagoi | Pilt Papagoimaja galeriist (autor Pille)

Rosellat tuntakse kaheksat liiki, kes elavad Austraalia idapiirkondades ja Tasmaanias ja on sealsete savannide ja lagerohtlate kõige tavalisemad linnud. Eestis on enim levinud hundrosella (mõnes kohas nimetatakse teda ka punarind või valgekurk rosella) ja viimasel ajal ka punarosella. Rosella on elegantne lind oma pika saleda keha ja uhke värvi tõttu. Rosellad on pikasabalised, kuid nende sabasuled ei ahene tipust. Nende seljal ja tiibadel on väga iseloomulik soomusjas muster. Värv on eri liikidel erinev. Rosellal on väike, üsna ümar pea, tumedad ümarad silmad. Olenevalt liigist on nende suurus 24-36 cm.

Looduses elavad rosellad avamaal parves (8-10 lindu) ja sageli meelsasti veekogude lähedal. Parves võivad need linnud olla päris häälekad. Looduseson nad üsna julged, kui neile on sellest kasu. Pargis või rahvarohkes kohas neid ei häidi inimeste lähedus, eriti kui sealt saab toitunoolida. Looduses saavad nad toitu nii puuladvast kui maast.


Lemmiklinnuna on rosella viimasel ajal Eestis järjest tuntumaks saanud, kuna mitmes kaupluses on erinevaid liike müügil olnud.


Rosellat võib soovitada ka algajale, kuid teda võttes peab arvestada asjaoluga, et rosella ei ole selline käelind kui näiteks viirpapagoi või nümfkakaduu, kuigi erandeid leidub, eriti noorlindu õpetades. Ta on natuke enesesse tõmbunum ja meelsasti inimesele käele ei tule. Rosellad on oma iseloomult targad, mänguhimulised, uudishimulikud, väga leidlikud ja neil on kõrge eneseväärikus. Rosellaga ühte puuri ei soovitata teist liiki lindu, kuna rosella või olla agressiivne teiste lindude suhtes. Puurilinnuna rosellad ei ole üldiselt väga valjuhäälsed, eriti võrreldes teiste samasuurte papagoidega, on nende hääl üsna meloodiline. Neid võib julgelt pidada korruselamus, kuna nad ei häiri oma häälega naabreid. Nende hääleskaala on koosneb paljudest erinevatest häälitsustest.


Rosellat ei maksa jätta puurist väljas olles omapead, kuna oma uudishimulikkuse tõttu topivad nad oma nokka igale poole, nii et oht vigastada saada on alati olemas. Samuti tuleb olla ettevaatlik (eriti uue äsja võetud linnu puhul) akendega, kuna oma suure lennukiiruse tõttu võib lind kergesti aknasse lennata ja end sel kombel vigastada. Rosella omanikul peab olema palju kannatust ja huumorimeelt, sest rosellat on raske ninapidi vedada – ta lihtsalt naerab su üle. Õigete tingimuste juures võib rosella elada kuni 20 aastaseks.



Puur

Rosellad on väga aktiivsed, mänguhimulised, nii et nende puur peaks olema piisavalt suur (130 x 55 x 80 või 100 x 75 x 80, alati võib olla ka suurem), kus on palju oksi, nööre jm, mis neile tegevust annaks. Rosellale meeldib nii mööda oksi ronida kui puuri põhjas käia toitu otsimas.

Euroopas peetakse rosellasid ka aastaringselt suurtes aviaariumides, kus on on muidugi soojustatud siseruumid, kuhu linnud soovi korral minna saavad, kuid on üllatav, et kuigi need linnud tulevad Austraaliast, tunnevad nad end hästi isegi lumega. Eestis muidugi ei saa rosellasid talvel aviaariumis pidada ja temperatuuri langedes alla 10 kraadi tuleks nad tuppa tuua. Kuna rosellad armastavad väga end kasta, tuleks neile seda võimaldada.


Toit

Rosella toit koosneb parakiitidele mõeldud seemnesegudest, puuviljadest, eriti hea on õun, mitmesugustest aed-ja juurviljadest, eriti porgand, mida tuleks keeta paar minutit, marjadest ja putukatest, pakkuda ka idusid. Vahel võib pakkuda ka kukeleiba. Head on sellised seemnesegud, mis sisaldavad hirssi, rohuseemneid, kaera, nisu, päevalilleseemneid, kanepit. Rohelisest võiks suvel pakkuda võilillelehti ja vesiheina. Pesitsus- ja sulgimise perioodil tuleks anda muna, putukaid ja idandatud päevalileseemneid. Inimestele mõeldud toitudest maitseb rosellale küpsetatud kana, samuti keedetud uba ja riis. Iga päev tuleb vahetada joogivett.

Hea oleks pidada vahepeal pausi värskest toidust (nt oktoobrist detsembrini) ja anda ainult kuiva toitu (seemneid, mõnikord ka putukaid). Haige või sulgiva linnu puhul seda muidugi teha ei tohi.


Paljunemine

Rosellad sigivad kodustes tingimustes üsna hästi, eriti idarosellad. Pesitsusajal tuleb neile anda tavatoidule lisaks rohkem keedetud muna ja munakoort (2-3 korda nädalas), kaltsiumi ja vitamiine. Pesakasti mõõtmed võiksid olla 40 x 25 x 25, Nad munevad 4-8 muna, mis kooruvd 19-22 päeva pärast. Pojad lahkuvad pesast umbes kuu vanusena ja muutuvad kiiresti lennuvõimeliseks, iseseisevalt hakkavad nad sööma umbes 6 nädalaselt. Päris iseseisvaks saavad 50 päeva vanuselt. Pesitsusajal saabudes isane hakkab emasele pakkuma nn kubutoitu. Õige paaritumisaeg võib kesta paar nädalat, kuid pesakast hakkab huvi pakkuma hiljem. Munemisaja lähenedes muutub lindude käitumine argessiivsemaks ja pesitsev paar tuleks teistest lindudest eraldada. Ühes puuris kahte pesitsevat paari ei ole samuti hea pidada. Emane ja isane uurivad koos enne munemise algust hoolega pesakasti. Emane muneb korraga ühe muna 2-4 päevaste vahedega ja haudumine algab alles siis, kui kõik munad on munetud. Isane hoolitseb ema ja poegade toidu eest. Kuna poegade kasv on kiire, siis on emalinnu toiduvaliku eest vaja kanda rohkem hoolt kui tavaliselt. Poegade eest hoolitsevad emalinnud ise, eraldi neid toita ei ole vaja. Pesakasti on siiski vaja puhastada ja iga päev kontrollida. Pojad tuleks umbes kahe kuu vanuselt isalinnust eraldada, kuna isalind võib oma liigikaaslaste suhtes kurjaks muutuda. Pesakasti võiks ka seejärel ära võtta, et vältida liigset pesitsemist, kuna eriti kevad-suvel võib emane mitmeid kordi pesitseda.

Sugupoolte erinevus on vaid selles, et isalind on erksamat värvi ning emase pea on kitsam kui isasel.




Liigid



Kasutatud kirjandus:


___________________________
Artikli toimetas: Henri Maalmann
Allikas / autori veebileht: http://abadaa2.webs.com/
Artikli kopeerimine ilma autori loata on rangelt keelatud! © http://abadaa2.webs.com/ veebilehe autor (Annika)



Tagasi üles Go down
tibu
Kuldsulg
Kuldsulg
avatar

Female
Postitusi : 2177

PostitaminePealkiri: Re: Artikkel: Rosella / Platycercus   Püh 29 Aug 2010, 15:24

Hundrosella ja punarosella on ju 2 erinevat liiki. Punarosella on hundrosellast palju suurem. Kuidas saab hundrosellat siis kutsuda punarosellaks? Huvitav, kas siis eestis hundrosellasi kasvatavad inimesed ei tea, mis liiki nad kasvatavad?

(Euroopas peetakse rosellasid ka aastaringselt suurtes aviaariumides, kus on on muidugi soojustatud siseruumid, kuhu linnud soovi korral minna saavad, kuid on üllatav, et kuigi need linnud tulevad Austraaliast, tunnevad nad end hästi isegi lumega.)- Rosellad elavad ka Tasmaanjas ja seal langeb temp. alla nulli talvel.

Sugupooli pidi eristama ka käitumine.

Toidust- millist uba siin mõeldud on? Üks uba on mürgine puurilindudele. See mida meil kasvatatakse, vist oli aeduba või põlduba. See suur.. täpset nimetust ei tea.
Kirjutasid, et küps.kana maitseb. Kindlasti ei tohi linnule valmistatud kana olla maitsestatud.

Mis on nn. kubutoit?
Tagasi üles Go down
Henri
Administraator
Administraator
avatar

Male
Postitusi : 498
Asukoht : Tartu lähedal
Vanus : 22

PostitaminePealkiri: Re: Artikkel: Rosella / Platycercus   Püh 29 Aug 2010, 16:06

Palun tsiteeri mulle artiklis lõik, kus punarosella ja hundrosella on ühe liigi alla viidud.

Teisi Sinu poolt esitatud fakte ei oska kinnitada, ega ümber lükata. Palun võta sel teemal ühendust artikli autoriga (saatsin Sulle tema kontaktandmed privaatsõnumitesse).

_________________
 lumehelves  Hästi ajastatud vaikus on mõjuvam kui kõne.   lumehelves
Tagasi üles Go down
http://papagoimaja.forum.co.ee
tibu
Kuldsulg
Kuldsulg
avatar

Female
Postitusi : 2177

PostitaminePealkiri: Re: Artikkel: Rosella / Platycercus   Püh 29 Aug 2010, 20:32

(Eestis on enim levinud hundrosella (mõnes kohas nimetatakse teda ka punarind või valgekurk rosella) ja viimasel ajal ka punarosella)
Autor ei liigita neid üheks, vaid eesti üldsus. Kasvatajad aga peaks rääkima, et puna- ning hundrosella on erinevad. Artikli kirjutaja oleks võinud sellele tähelepanu juhtida.

Ma ei taha hakata selle pärast privasi saatma kellegile, et artiklis kõike välja pole toodud. Kirjutasin siia teemasse oma arvamuse. Kui keegi loeb, teab millele tähelepanu pöörata.
Tagasi üles Go down
Pille
Moderaator
Moderaator
avatar

Female
Linde : 17
Postitusi : 2009
Asukoht : Tallinn
Vanus : 46

PostitaminePealkiri: Re: Artikkel: Rosella / Platycercus   Esm 30 Aug 2010, 11:28

Vastates Tibu tähelepanekule siis kui ma ei eksi, artikkel oli koostatud aastal 2004 või 2006. Nii see on et inimeste teadlikkus kasvab. Artikkel aga minu meelest on korrektne, asjalike infokildudega. Seetõttu, et eristada, tegin tabeli artikli ja fotode alla postitusena: http://papagoimaja.forum.co.ee/artiklid-roselladest-f38/artikkel-rosella-platycercus-t721.htm
Niisamuti ka teadlased käivad arenguga kaasas ning liike ja alamliike tuleb kas juurde või jääb vähemaks. Üks näide on mul tuua, mille internetist http://www.avianweb.com/adelaiderosellas.html abil välja tuulasin:Platycercus elegans subadelaidae ehk Platycercus adelaidae - oli arvatavalt eraldi liik, kuid praeguseks on hübriid ristandist Yellow Rosella ja Crimson Rosella ja loetakse alamliigiks. eesti keeles: leek-rosellapapagoi, inglise keeles: Adelaide Rosella.

Hundrosellat võiks vabalt nimetada ka Ida Rosellaks, on nagu suupärasem või saab seostada mälus meeldejätmiseks eesti keeles, mu arust...sest ma ei tea mida see hund tähendab


Viimati muutis seda Pille (Esm 30 Aug 2010, 15:03). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles Go down
tibu
Kuldsulg
Kuldsulg
avatar

Female
Postitusi : 2177

PostitaminePealkiri: Re: Artikkel: Rosella / Platycercus   Esm 30 Aug 2010, 12:14

Vabandan, sellest puna- ja hundrosella lausest sain ise valesti aru.

Loomulikult arenevad teadmised ajas. Siis peakski vanad artiklid üle lugema, ning vastavad parandused tegema.
Tagasi üles Go down
Sponsored content




PostitaminePealkiri: Re: Artikkel: Rosella / Platycercus   

Tagasi üles Go down
 
Artikkel: Rosella / Platycercus
Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Papagoimaja :: Vestluskeskus :: Raamatukogu :: Rosella-
Hüppa: