PealehtPealeht  GaleriiGalerii  RaamatukoguRaamatukogu  Papagoimaja facebookiPapagoimaja facebooki  Papagoimaja twitterisPapagoimaja twitteris  KKKKKK  OtsiOtsi  RegistreeriRegistreeri  Logi sisseLogi sisse  

Share | 
 

 CITES

Go down 
AutorTeade
Pille
Moderaator
Moderaator
avatar

Female
Linde : 17
Postitusi : 2023
Asukoht : Tallinn
Vanus : 47

PostitaminePealkiri: CITES   Laup 14 Aug 2010, 17:59

CITES https://www.envir.ee/et/cites

http://www.eestiloodus.ee/artikkel3662_3636.html
"Äri ohustatud liikidega"
2011/01
Kadri Alas töötab Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas ja on CITES rakendamisega tegelenud üle kümne aasta.

konventsioon - ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES)
CITES-i kaubandusseadused sätestavad riiki sisseveo ja väljaveo dokumentatsiooni tolliasutuses ja taotlused Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda, kui pidada silmas näiteks eksootilisi elusloomi ja -linde.
Allpool kirjutan ka veidi Eesti loodust puudutavast.
Näiteks kas teadsite, et Eestis (tsiteerin)" I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud."

Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) nime all.
See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973 aastal ja jõustus 1.juuli 1975.a.
Peale Eesti iseseisvuse taastamist oli oht, et Eestit hakatakse kasutama ohustatud liikidega salakaubitsemise transiitmaana endise Nõukogude Liidu territooriumilt Kesk- ja Lääne Euroopasse. Selle protsessi tõkestamiseks ühineski Eesti CITES'iga 1992. aastal. Kui Eesti ühines CITES-ga 115. riigina siis tänaseks on selle konventsiooniga ühinenud enamus maailma riike - 160
CITES-il on kolm lisa: I, II, III kuhu on kantud üle 20 000 liigi.

Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. I lisas on suured papagoid nagu aarad ja kakaduud, mitmed amatsoonpapagoide liigid. Lindudest kuuluvad siia veel Kesk- ja Lääne-Euroopas populaarsed jahikullid: merikotkas, rabapistrik, jahipistrik. Imetajatest kuuluvad I lisasse suur hulk ahve, samuti elevandid ning tiigrid ja ninasarvikud. Taimedest kuuluvad siia paljud kaktuste ja orhideede liigid.
I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel.

Teise lisasse on kantud liigid mis praegu ei tarvitse veel olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. II lisasse on kantud kõik primaadid (ahvid), kullilised, kakulised, papagoid (välja arvatud I lisasse kuuluvad liigid ja papagoidest kõige sagedamini toalinnuna peetavad viirpapagoid, roosapõsk lembelinnud ning nümfkakaduud). Samuti leiame nimistust hulga kilpkonni, sisalikke ja madusid aga ka haruldasi akvaariumi kalu. Taimedest II lisas enamus piimalilli ja aaloesid ning kõik kaktused, mis ei ole juba I lisas.
II lisasse kuuluvate isendite sisse- või väljaveol on vajalikud eriload.

Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike. III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliik.

Alates Euroopa Liiduga liitumise hetkest hakkasid meil täies mahus kehtima EL-i määrused, mis sätestavad ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise reegleid.


Erinevalt CITESi konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa A, B, C, D
Lisasse A on kantud kõik CITES I kategooria liigid ja veel osa liike, kes on nõutud Euroopas või rahvusvahelises kaubanduses ning on väljasuremisohus, kui kaubandus jätkub.
Lisasse B on kantud CITES II kategooria liigid, kes ei kuulu lisasse A ning liigid, mis on rahvusvahelise kaubanduse objektiks hulgal, mis ohustab nende säilimist.
Lisasse C on kantud CITES III kategooria liigid, kes ei kuulu lisadesse A ja B.
Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret.

Eestis on CITESi korraldusasutuseks Keskkonnaministeeriumi Looduskaitse osakond: Kontaktandmed: http://www.envir.ee/et/kontakt
Teadusüksuseks on Eestis CITESi teaduskomitee. Komitee esimees on Tiit Maran , liikmed: Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus ja Uudo Timm. Lisaks komiteele toimivad CITES-i teadusüksustena Eestis ka Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum ja Eesti Loodusmuuseum.

EESTI

Eestis on I kategoorias euroopa naarits, lendorav, saarmas, must-toonekurg, merikotkas, rabapistrik, ebapärlikarp ning atlandi tuur. Uute liikidena on I kategooriasse arvatud: kõre, rohe-kärnkonn, väike laukhani, väikepistrik, tutkas, habekakk ja siniraag.
Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 18 liiki.
I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang.
I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).

II lisasse on kantud mitmeid meil esinevaid liike. Osa neist on Eestis suhteliselt tavalised, nagu hunt, karu ja ilves. II lisasse on kantud must-toonekurg, kõik kullilised ja kakulised, kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn, põldtsiitsitaja, apteegikaan, kõik orhideed (käpalised), kivisisalik, angerjas, säga, tõugjas, harivesilik, järv-lahnarohi, kivipuravik, roosa riisikas.
II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki.
II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
II lisas toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad – loodushoiualad, IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike, V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust omavad liigid.
Loodushoiualadel ei tohi kõnealuste liikide elutingimused halveneda, ka igasugune häirimine peab olema välistatud.
Osa liike, nagu jõesilm, lõhe, hunt, ilves, kobras, hallhüljes ja veel mõned, kuuluvad nii loodusdirektiivi II kui ka V lisasse. Nende puhul tuleb luua loodushoiualad liigi eluks olulistesse piirkondadesse (näiteks sigimisaladele), kuid väljaspool loodushoiualasid võib neid püüda, jahtida või korjata, kuid jälgima peab liikide seisundit.
Eesti karuasurkond arvati välja loodusdirektiivi II lisast, kuid jäeti IV lisasse, mis tähendab, et karu kaitseks spetsiaalseid loodushoiualasid moodustama ei pea, kuid pärast Euroopa Liiduga ühinemist on karu kaitsealune liik, kellele jahti enam pidada ei või. Karusid võib edaspidi küttida vaid erandkorras erilubade alusel.

Eesti ei ole III lisasse ühtki liiki täiendavalt esitanud kuid me peame arvastama sellega,et mitmed riigid on rangelt reguleerinud rahvusvahelisi tehinguid meil suhteliselt tavaliste liikidega. Nii on näiteks Gaana kehtestanud CITES'i nõuded tehingutele paljude meil esinevate ujupartidega (soo-, räga-, luitsnokk-, viu- ja piilpart).
III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki.
III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki.Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 selgroogset loomaliiki.

http://www.eu-wildlifetrade.org/html/en/topics.asp
Seletab lahti mõisted ja määrused: eksootiliste lemmikloomade vangistuses kasvatamine ja paljundamine; märgistus ja märgistamine.


Viimati muutis seda Pille (Reede 17 Aug 2018, 19:11). Kokku muudetud 8 korda
Tagasi üles Go down
Pille
Moderaator
Moderaator
avatar

Female
Linde : 17
Postitusi : 2023
Asukoht : Tallinn
Vanus : 47

PostitaminePealkiri: Re: CITES   Laup 23 Aug 2014, 22:43

Papagoidesse puutuv, kaitsekategooriate järgi,
on üle vaadatud ja uuendatud 19.08.2011.; 23.08.2014.; 17.08.2018.

CITES I Euroopa Liidus lisa A

Selts: Psittaciformes- papagoilised
Sugukond: Cacatuidae - kakaduulased (Cockatoos)
Perekond ja liik

Cacatua goffiniana, Tanimbar Corella, Tanimbari kakaduu  
Cacatua haematuropygia, Philippine Cockatoo, Filipiini kakaduu
Cacatua moluccensis, Salmon-crested Cockatoo, Serami kakaduu  
Cacatua sulphurea, Yellow-crested Cockatoo, Väävelkakaduu
Probosciger aterrimus, Palm Cockatoo, Ronkkakaduu

Selts: Psittaciformes- papagoilised
Sugukond: Psittacidae - papagoilased (Amazons, macaws, parakeets, parrots, lories, lorikeets)
Perekond ja liik

Amazona arausiaca, Red-necked Amazon, Sinipea-amatsoonpapagoi
Amazona auropalliata, Yellow-naped Amazon, Kuldkukal-amatsoonpapagoi
Amazona barbadensis, Yellow-shouldered Amazon, Kaktuse-amatsoonpapagoi
Amazona brasiliensis, Red-tailed Amazon, Rand-amatsoonpapagoi
Amazona finschi, Lilac-crowned Amazon, Mehhiko amatsoonpapagoi
Amazona guildingii, St Vincent Amazon, Kuning-amatsoonpapagoi
Amazona imperialis, Imperial Amazon, Keiser-amatsoonpapagoi
Amazona leucocephala, Cuban Amazon, Kuuba amatsoonpapagoi
Amazona oratrix, Yellow-headed Amazon, Kuldpea-amatsoonpapagoi
Amazona pretrei, Red-spectacled Amazon, Punatiib-amatsoonpapagoi
Amazona rhodocorytha, Red-browed Amazon, Vikerpea-amatsoonpapagoi  
Amazona tucumana, Tucuman Amazon, Lepa-amatsoonpapagoi
Amazona versicolor, St Lucia Amazon, Saint lucia amatsoonpapagoi
Amazona vinacea, Vinaceous-breasted Amazon, Purpur-amatsoonpapagoi 
Amazona viridigenalis, Red-crowned Amazon, Tamaulipase amatsoonpapagoi
Amazona vittata, Puerto Rican Amazon, Puertoriiko amatsoonpapagoi

Anodorhynchus spp.
Anodorhynchus glaucus, Glaucous Macaw, Türkiis-siniaara
Anodorhynchus hyacinthinus, Hyacinth Macaw, Hüatsint-siniaara
Anodorhynchus leari, Lear's Macaw, Indigo-siniaara

Ara ambiguus, Great Green Macaw, Suur-soldataara
Ara glaucogularis, Blue-throated Macaw, Boliivia lasuuraara 
Ara macao, Scarlet Macaw, Puna-aara
Ara militaris, Military Macaw, Soldat-aara
Ara rubrogenys, Red-fronted Macaw, Mägiaara

Cyanopsitta spixii, Spix's Macaw, Safiiraara

Cyanoramphus cookii, Norfolk Parakeet, Norfolki maooripapagoi
Cyanoramphus saissetti, New Caledonian Parakeet, Kold-maooripapagoi
Cyanoramphus forbesi, Chatham Parakeet, Chathami maooripapagoi
Cyanoramphus novaezelandiae, Red-fronted Parakeet, Suur-maooripapagoi

Cyclopsitta diophthalma, Double-eyed Fig-parrot, Tulipõsk-viigipapagoi

Eunymphicus cornutus, Horned Parakeet, Tuttpapagoi

Guarouba guarouba, Golden Parakeet, Kuldaratinga

Neophema chrysogaster, Orange-bellied Parrot, Tasmaania rohupapagoi

Ognorhynchus icterotis, Yellow-eared Parrot, Vahapalmi-papagoi

Pezoporus occidentalis, Night Parrot, Ööpapagoi
Pezoporus wallicus, Ground Parrot, Maapapagoi

Pionopsitta pileata, Pileated Parrot, Punalaup-selvapapagoi

Primolius couloni, Blue-headed Macaw, Smaragd-aara
Primolius maracana, Blue-winged Macaw, Roheaara

(Psephotus chrysopterygius) alates 2014.a Psephotellus chrysopterygius, Golden-shouldered Parrot, Põhja-paradiisipapagoi
(Psephotus dissimilis) alates 2014.a Psephotellus dissimilis, Hooded Parrot, Mustpea-paradiisipapagoi
(Psephotus pulcherrimus) alates 2014.a Psephotellus pulcherrimus, Paradise Parrot, Hund-paradiisipapagoi

Psittacula eques, Psittacula echo, Mauritius Parakeet, Echo Parakeet, Maskareeni kaeluspapagoi

Psittacus erithacus, Grey Parrot, Hallpapagoi

Pyrrhura cruentata, Ochre-marked Parakeet, Sinipugu-võrkpapagoi

Rhynchopsitta spp.
Rhynchopsitta pachyrhyncha, Thick-billed Parrot, Lääne-männipapagoi 
Rhynchopsitta terrisi, Maroon-fronted Parrot, Ida-männipapagoi

Strigops habroptila, Kakapo, Kakkpapagoi

Eos histrio, Red-and-blue Lory, Arlekiin-nestepapagoi

Vini ultramarina, Ultramarine Lorikeet, Safiir-nestepapagoi


CITES II Euroopa Liidus lisa B

Papagoilised - kõik liigid

välja arvatud CITES I (lisa A) loetletud liigid ja:
Agapornis roseicollis, Roosapõsk-lembelind,
Melopsittacus undulatus, Viirpapagoi,
Nymphicus hollandicus, Nümfkakaduu,
Psittacula krameri, Kaeluspapagoi
need 4 liiki ei ole CITES kaitsekategooriasse kantud.

Lühend "spp." tähistab kõrgema taksoni kõiki liike
"sspp." alamliik.
"popns" populatsioon.

https://www.envir.ee/et/cites
http://www.cites.org/eng/app/index.php
https://www.cites.org/eng/app/appendices.php
valid from 4 October 2017
https://www.envir.ee/sites/default/files/eu_lisad.pdf
http://www.eoy.ee/birdnames/index.php?lisa=otsi&keel=ee
http://www.birdlife.org


Viimati muutis seda Pille (Reede 17 Aug 2018, 19:13). Kokku muudetud 3 korda
Tagasi üles Go down
Pille
Moderaator
Moderaator
avatar

Female
Linde : 17
Postitusi : 2023
Asukoht : Tallinn
Vanus : 47

PostitaminePealkiri: Re: CITES   Esm 16 Mai 2016, 18:27

Sel, 2016.a sügisel otsustatakse kas hallpapagoid (Psittacus erithacus) ja tuhkpapagoid (Psittacus timneh) määrata CITES I kaitsekategooriasse, praegu on nad CITES II kategoorias. Tõenäoliselt tuleb muudatus.
http://www.parrotsdailynews.com/african-grey-parrot-going-to-be-classified-as-cites-i-species/
https://cites.org/eng/cop/17/prop/index.php
Tagasi üles Go down
Pille
Moderaator
Moderaator
avatar

Female
Linde : 17
Postitusi : 2023
Asukoht : Tallinn
Vanus : 47

PostitaminePealkiri: Re: CITES   Esm 03 Okt 2016, 00:09

Tagasi üles Go down
Sponsored content




PostitaminePealkiri: Re: CITES   

Tagasi üles Go down
 
CITES
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Papagoimaja :: Vestluskeskus :: Teised teemad lindudest-
Hüppa: