Kuidas hüljatud või vigastatud lindu ära tunda.

http://www.eoy.ee/taxonomy/term/71
http://www.eoy.ee/varamu/haige.htm


Kuidas hüljatud või vigastatud lindu ära tunda ja mida temaga teha?

Need küsimused või nende teatud variatsioonid kuuluvad kindlasti ornitoloogiühingule kõige sagedamini esitatavate pärimiste hulka. Lühidalt on neil juhtudel soovituslik tegvusjuhis järgmine:
1. Veendu kindlalt, et tegemist on tõesti abi vajava linnuga. Enamasti selgub, et lind ei vajanudki abi.
2. Kui lind vajab siiski abi ja ise aidata ei oska, helista keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel lühinumbril 1313.

Kevad-suvised linnupojaprobleemid:

Looduses linnupojale sattudes tuleb kõigepealt veenduda, et ta ikka tõepoolest on hüljatud.
Paljud linnupojad lahkuvad pesast enne lennuvõimestumist. Kodukaku ja kõrvukrätsu pojad ronivad mööda pesapuu oksi enam kui nädala. Väikesed rästad võivad taimestiku varjus peidus olla kuni viis päeva. Noored kiivitajad veedavad põllul toitu otsides mitu nädalat, enne kui lennuvõimeliseks saavad. Niisiis pole linnupoja lennuvõimetus veel mingi tõend sellest, et ta on maha jäetud. Enamasti on ikka tegemist pesast lahkunud pojaga, keda vanalinnud aeg-ajalt toitmas käivad. Sellist linnukest kodusest keskkonnast välja kiskudes teete talle täiesti mõttetu karuteene, mis paljudel juhtudel lõppeb "päästetule" traagiliselt.
Niisiis - enne kui leitud linnupoja koju viite, tuleb kindlasti oodata. Seejuures ei tohi loomulikult oodata linnupoja läheduses: vanalind kardab inimest ja võib toitu täis nokaga lähikonnas omakorda oodata, millal teie lahkute... Siin öeldu kehtib päevase eluviisiga lindude puhul. Kui näete, et poja juures käib ka vanalind, on kõik korras.
Öise eluviisiga lindudest kohtab inimene kõige sagedamini kodukakku ja kõrvukrätsu. Nende pojad lahkuvad pesast enne lennuvõimestumist ja võivad puu otsast vahel ka alla kukkuda. Sellised väikesed öökullid tuleks tõsta mõnda lähikonna varjulisse paika, et säästa neid vareste, kasside ja koerte eest. Täiskasvanud kakud hakkavad tegutsema alles pimeduse saabudes ja leiavad poja üles tema toidumangumisviiksatuste järgi.
Kui lind on sulgedest paljas või udusulis ja on ilmselge, et ta on lihtsalt õnnetult pesast välja kukkunud, võib ta sinna tagasi aidata. Väiksed linnupojad jäävad pesast väljas harva elama. Kui te ei ole päris kindel, kas linnupoeg ikka vajab abi, tulge paari tunni pärast tagasi ja vaadake, kas ta on ikka veel hädas.
Kevadel ja suvel tuleb tihti ette, et leitakse maapinnal istumas või keksimas linnupoeg, kelle vanemaid pole näha. Vanemad on aga enamasti toiduotsinguil või teie kohalolust häirituna  varjunud. Paljude lindude pojad kipuvad pesast välja lendama enne lennuvõimestumist, kohe, kui suled on selga kasvanud. Nad veedavad mõne päeva maapinnal, kuni nende sulestik täielikult välja areneb. See on paljude linnuliikide juures täiesti tavaline. Kakupojad on liikuvad väga noorelt ning neid võib pesapuul või selle ümbruses näha ronimas juba siis, kui nad on saavutanud alles poole oma suurusest. Kui leiate lennuvõimetu linnupoja, on kõige parem jätta ta sinna, kus ta on. Kui lind on sõiduteel või mõnes teises ohtlikus kohas, on mõistlik ta üles korjata ja viia lähimasse ohutusse paika. Lind peab jääma leiukohast kuuldekaugusele, muidu on oht, et tema vanemad ei suuda teda enam üles leida ja lind tõepoolest hüljatakse. Noore linnu loodusest eemaldamine muudab tema võimaluse pikaks, normaalseks eluks üsna väikeseks.
Kuigi linnu kättevõtmine tekitab talle mingil määral stressi, ei põhjusta see iseenesest poja hülgamist vanemate poolt.
Kui lapsed või sõbrad on elujõus linnupoja teadmatusest teie koju toonud, pole veel hilja "päästetu" leiupaika tagasi viia ja teda mõttetutest  vintsutustest säästa. Siiski võivad linnud oma poja maha jätta, kui ei suuda neid piiratud aja jooksul leida. Seega  tuleks noor patsient nii kiiresti kui vähegi võimalik leiukohta tagasi viia!

Linnu võib loodusest eemaldada alles viimase võimalusena. Kui  otsustate ikkagi linnupoja koju võtta, peate arvestama pikaaegse, parajalt segadust tekitava ja aeganõudva tööga. Sellise olendi eest hoolitsemisega ettevalmistuseta, eriliste teadmisteta inimene toime ei tule. Ärge kunagi lootke, et saate pöörata linnule sama palju tähelepanu ja hoolitsust, kui seda pakuvad talle ta enda vanemad. Inimesel on väga raske õpetada linnule iseseisvalt looduses hakkama saamist. Iga lind, kes on üles kasvanud inimese hoole all, peab lõpuks looduses teistega võrdselt ellujäämise eest võitlema.

Milline linnupoeg ei ole hüljatud?
*ta on liikuv, püüab inimese eest põgeneda või talle järgneda,
*ta silmad on niisked ja täiesti avatud,
*ta teeb kinnipüütult kisa ja roojab,
*käes hoituna tundub ta soe,
*tema kõhupool on sagedasest toitumisest iseloomulikult prunnakas.

Kuidas hüljatud linnupoega ära tunda?
*ta on loid, liigutused on aeglased ja kohmakad,
*tema silmad on poolavatud või ei ava ta neid puudutamisel üldse,
*katsumisel tundub ta külmana,
*ta on tugevasti kõhnunud ja tema kõhupool ei ole iseloomulikult prunnakas,
*ta  on  pesast lahkunud liiga vara ja tema sulestik on ilmselgelt alaarenenud: enamus sulgi on alles tuppedes  ja suur osa keha pinnast on paljas.


Vigastatud linnu leidmisel tuleb helistada keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel lühinumbril 1313. Infot ja juhtnööre saab ka Eesti Ornitoloogiaühingust telefonil 7 422195 või e-post teel eoy@eoy.ee.
Võimalikult kiiresti tuleks kindlaks teha linnu liik. Tegemist võib olla mõne haruldase või kaitsealuse linnuga, millest tuleb kindlasti teatada kohalikku keskkonnaameti kontorisse või Eesti Ornitoloogiaühingusse. Ka on sellise linnu kodus pidamine seadusega rangelt keelatud ning võib põhjustada ebameeldivaid sekeldusi.
Ja lõpetuseks meeldetuletus – metsaloomade (sh. ka lindude) kodus pidamine ja kasvatamine on lubatud vaid eriloaga.


Hoopis keerulisem on anda nõu juhul, kui te leiate tõepoolest hüljatud või vigastatud linnu.
Haiget lindu ei saa ravida otse looduses, kuna võib olla võimatu anda talle õiget kogust õiget ravimit ja hoida teisi loomi seda söömast. Ravimid võivad päästa ühe liigi, kuid olla teisele hukatuslikud.
Muidugi tuleb loomadega tegeldes silmas pidada kõiki ohutusnõudeid ja kasutada kaitsevahendeid, sest loomal pole ju selgust teie headest kavatsustest ja küllalt väikegi olend võib ennast kaitstes tekitada teile tõsiseid vigastusi. Ka on mõistlik vältida võimalike parasiitide ülekolimist hoolealuse sulgedest teie enda ihule. Selleks võiks lindude katsumisel kasutada kummikindaid ning pärast käsi hoolega pesta. Kui kodus on puurilind, ei tohi leitud lindu kunagi tema juurde panna, kuna ühelt linnult teisele kanduvad haigused üsna kergesti. Mõned lindude haigused võivad inimesele üle kanduda, kuid käte pesemine pärast kokkupuudet haige linnuga muudab nakkusohu minimaalseks.
Kui olete abi saabumiseni linnu hoiule võtnud, tuleb muidugi vältida lisastressi tekitamist päästetavale. Hoidke teda hästi ventileeritud pappkastis, tõmbetuule eest varjatult ja ärge segage liigse tähelepanu ja hoolitsusega! Kui kasutate allapanu, on ohtlik kasutada peenekiulisi materjale (näit. vatti), millesse lind võib jalgupidi kergesti takerduda. Hoopis parem on võtta selleks  otstarbeks puitlaaste või heina. Linnupojale tuleb leida sobiv toit.

Linnu tavalisemad vigastused on luumurrud tiival ja jalgadel, naha ja lihaste haavad, sulgede kaotus ja õnnetusest saadud šokk. Väikese pindmise vigastuse võib puhastada mõne pehme antiseptiku või veega ja see paraneb ruttu. Tõsisemate haavade puhul peab abistama kirurg. Linnul, kes ei ole väliselt vigastatud, kuid näib haige, võib olla mitmeid haiguse põhjusi. Kui ta on nii haige, et laseb end kerge vaevaga tabada, tuleb ta panna toibuma. Lindude haiguste diagnoosimine on raske ja õige ravi oskab määrata vaid loomaarst, kui temagi.
Siinkohal tsiteerin MTÜ Imeloomade Seltsi peranaist, ja see kehtib kõigi lindude sh. kodulindudel ettetulevate luumurdude korral:
Linnuluud hakkavad koletu kiiresti kokku
kasvama ja ilma lahaseta valesti, hiljem aga kokkukasvanud otsi enam katki murda
niisama lihtsalt ei saa. Ja nii saab vb enne heade paranemisvõimalustega
tegelasest hiljem siiski invaliid.
Seega abi otsige kiiresti ja profesionaalidelt, ärge viivitage.

Tutvuge ka teemaga:
https://papagoimaja.forum.co.ee/t972-kuidas-kaituda-kui-kohtad-metslooma-lindu-voi-nende-poegi

Lõpetuseks üks lugu, mis leidis õnneliku lõpu
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29573

Artikkel Eesti Ornitoloogiaühingult.
Pikk jutt aga väärib lugemist!

Pealkiri "Mida teha „leitud“ või abivajava linnuga?"
Alapealkirjad:
Vigastatud linnud
Haiged või kurnatud linnud
Kinni jäänud linnud
Naftaga reostunud linnud
Surnud linnud
Linnu hukkamine
Linnu püüdmine ja hoidmine
Linnupojad

http://www.eoy.ee/sites/default/files/Mida%20teha%20vigastatu%20linnuga2011.pdf

Kõigi looduslikult elavate mets- ja merelindude kohta.

Leidjal on kohustus kõigist vigastatud, hätta sattunud või surnud kaitsealustest lindudest kohe teatada Keskkonnaametisse (vaata www.keskkonnaamet.ee) või keskkonnainfosse. Kui sa linde hästi ei tunne või nende kaitsestaatust ei tea, siis küsi abi keskkonnainfost. Kaitsealuse liigi ilma loata häirimine, püüdmine ja kodus pidamine on igal juhul keelatud (loata ei ole lubatud pidada ka jahilinde, kelleks on ka näiteks vares, mõned kajakad ja mõned tuvid jt).

Surnud linnu leidmisel
tuleb kõigepealt selgitada, kas tegemist on kaitsealuse liigiga.
Kui tegemist ei ole kaitsealuse liigiga või riik seda lindu omale ei soovi (teadus- või õppe eesmärgil), on kõige mõistlikum jätta ta sinna, kust leidsid. Kui see tundub ebaeetiline, tõsta lind varjulisse kohta või mata maha.
Surnud linnu võib leidja soovi korral ka endale jätta (nt topise tegemiseks), kuid I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide puhul peab selleks luba küsima keskkonnaametist. Kui leidja ei soovi sellist lindu endale jätta või selleks ei anta luba (nt kui lindu on vaja kasutada teadus- või õppeotstarbel), tegeleb linnuga edasi keskkonnaamet. Pea meeles, et kui jätad linnu endale, siis kaitsealuste lindude ja nende kehaosadega (nt suled vm) kauplemine ja tehingute tegemine on igal juhul keelatud. Seega, võid endale koju nt topise teha või sõbrale kinkida, kuid ei tohi seda ega selle sulgi vm müüa, vahetada ega muud äri teha.

Kui leiate rõngastatud linnu.

http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/lindude-rongastusinfo-ja-vaatlused

Kõigist rõngastatud lindude tabamistest (leitud surnult, püütud ja vabastatud, leitud jäänused jne) palutakse teatada
*e-posti aadressil matsalu@envir.ee või
*aadressil: Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lihula vald, Läänemaa või
*telefonil 472 4220.
Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja -aeg ning linnuliik (kui võimalik), kelle jalas või kaelas rõngas leiti / nähti. Võimaluse korral võib rõnga ka rõngastuskeskusesse saata. Lisaks teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingimusi ja -kohta vajadusel täpsustada ning leidjale rõngastusandmed teatada.