Amadiinid.

Mulle saadeti kunagi selline kiri. Kahjuks ma ei tea, kes autoriks on...

Amadiinid on väga armsad ja ilusad, kuna nende olemuses on mingi eriline võlu. Tundub nagu oleks nende tugevad koonusekujulised nokad vahast ja valminud osava meistri käe läbi; korallpunased, oranzhid, kollased, punakasroosad ja mustad nokad on kaetud imelise sileda katte ja neile iseloomuliku vahaläikega. Inimene, nähes neid esmakordselt puuris, on tihti üllatunud hüüatades "milline hurm! Imetillukesed, armsad linnupojad!"

Enamik amadiine on toidu suhtes vähenõudlikud ja saavad pikka aega hakkama ühe toiduannusega.
Munast koorudes on viljaterad ja kõvaks keedetud peenestatud muna väga kasulik toit kõigi amadiinide jaoks. Talvel võib neile anda riivitud kapsast ja porgandit, peenestatud magusat õuna.
Mõned liigid vajavad kõrgendatud määraga valkude sisaldusega toiduportsjonit. Näljased linnud käituvad rahulolematult, häälitsevad, ja kurnatud ajavad tihti sulgi turri ja tukuvad.
Tuleb pidevalt kontrollida joogi- ja supelnõu olemasolu. Peab jälgima, et veeanumasse ei satuks prahti. Veetase supelnõus ei tohi ületada 2 cm, kuna linnupojad ja ka täiskasvanud amadiinid võivad uppuda. Vett peab vahetama igapäevaselt: lindudele meeldib väga supelda puhtas vees. Suplemine on kindel märk tervest linnust.
Inimeste poolt kodustatud amadiinid ehitavad pesad enamasti spetsiaalsetesse majakestesse.Standartne majake sebra amadiini ja jaapani amadiini suuruste lindude jaoks on 12x12x12, verikurk amadiinil 15x15x15, teemant amadiini ja riisilinnu puhul 18x18x20 cm. Pesa katus on eemaldatav. Pesamaterjal: pehme peen hein, värske vesihein, suled. Vatti ja niiti lisada ei tohi.
Kõikide liikide ühised reeglid: sigitamiseks soovitakse valida mitte nooremaid kui 1 aasta ja vanemaid kui 5-7 aasta isendeid.
Haudumise ajal antakse munasööta lindudele harva ja vähehaaval. Päevast, kui pojad hakkavad kooruma, peab toitu olema vanematel külluses. Ei tohi unustada ka idandatud terasi. Puur sigivate lindudega peab olema kõige vaiksemas ja valgemas toaosas, kuid mitte otsese päikesevalguse käes.
Inimesesse puuri läheduses suhtutakse rahulikult, kuid kardetakse, kui segada neid nende territooriumil. Pesi, kus on mune või veel sulgedeta poegi, on parem mitte puutuda, kuna see ehmatab täiskasvanud linde.
Isane ja emane amadiin saavad omavahel läbi sõbralikult ja neid on eriliselt huvitav jälgida.
Amadiinide seas on väga vähe häid laululinde. Ilusti laulab enamasti maasik-amadiin.
Sellepärast ei ole ka mõtet neid võtta kui laululinde ja vaid laulmise pärast....
Enamik amadiine on ja jäävad haruldasteks ja kalliteks eksootilisteks lindudeks olgugi, et neid kodustatakse ja nad on vähenõudlikud.
Amadiinid – on hinnatud linnud vilunud harrastajate ja loodusvaatlejate seas.



Jaapani amadiin

Ajast, mil Jaapani amadiine hakati kodudes puurides pidama , on neist aretatud mitmeid erinevaid värvivariatsioone ja peatutivorme. Põhivärvid on tumepruun, roosakaskollane ja valge. Ülemine noka pool on sinakas-must, alumine pisut heledam. Isas ja emaslooma sulestik on ühesugune. Neid on võimalik eristada laulu järgi. Emane ei laula vaid toob kuuldavale talle omase vaikse häälitsuse. Täiskasvanud isane aga nagu tantsiks laulmise ajal hüpates ühel kohal, seejuures vaikselt siristades.
Euroopasse toodi nad eelmise sajandi keskel Jaapanist, kust tuleneb ka nende nimetus. See vähenõudlik linnuke sai populaarseks tänu võimalusele kasutada teda kui toitjat raskestiaretatavate amadiini liikide juures. Rahulik iseloom võimaldab teda hoida teiste amadiini liikidega ühes puuris.
Toidetakse Jaapani amadiine erinevat sorti idandite ja päideroo seemnetega. Nende kõrvalt võib anda idandatud kaera- ja nisuteri ja ka rohelist. Mõnikord, eriti sügis-talve perioodil antakse neile peeneks lõigatud kapsast või riivitud porgandit, õunatükke, värsket kurki ja salatilehti. Ööpäevane teranorm linnu kohta on üks teelusikatäis. Puuris peab alati olema eraldi nõu mineraalsete ainetega
nagu jäme jõeliiv ja peenestatud munakoor.
Normaalseks loetakse Jaapani amadiinide puhul 2-3 pesitsusaega aastas. Sigitamist on kõige parem läbi viia kevad -suvel, kui püsib pikk valge päevaperiood (kuni 15 tundi).
Jaapani amadiinid võivad pesitseda erinevates pesa tüüpi ehitistes. Pesas on 4-6 linnupoega. Munad on valget värvi ja emane tõstab neid kõrvale igapäevaselt ühekaupa. Esimese muna tulekuga veedavad linnud suurema osa ajast pesas haududes kordamööda, öösel aga on pesas koos. Haudumine kestab 14 päeva. Kui vanemad toidavad poegi korrapäraselt lendavad nad pesast välja 3-nädalaselt, kuid 8-10 päeva jooksul jätkavad täiskasvanud linnud nende toitmist.
Niipea kui pojad kooruvad on vanematel vaja niinimetatud pehmemat toitu. Enamasti on selleks keedetud kanamuna riivituna, kaetud kuivikutega suhtes 1:1.Nädal pärast koorumist lisatakse söödale riivitud porgandit ja suurendatakse kuivikute kogust, et segu ei kleepuks käte külge ja oleks pude. Segule lisatakse 1-2 Ca tabletti, eelnevalt purustades need pulbriks. Pehme toidu kogus sõltub poegade vanusest ja hulgast. Rohelist ei lisata lindude toidu sisse mitte enne poegade nädalaseks saamist
Vanematest eraldunud noored pojad hakkavad õige pea sulgima,vahetades oma noore tuhmi karva eredama täiskasvanulikuma vastu. Samal ajal hakkavad noored isased häält katsetama pundunud kõriga vaikselt siristades. Laulmine on ainus märk, mille järgi eristada Jaapani amadiini sugu.
Aretades tutilisi Jaapani amadiine peab üks lindudest olema ilma tutita, muidu tulevad järglased palja pealaega.