Suguluspaaritus

Parem oleks pojad vanematest eraldada, sest vanemad võivad nende vastu agresiivseks muutuda. Mitte mingil juhul ei tohi nad omavahel sigida, sest selle tulemusena võivad kooruda pojad kellel on mingi viga.

Aga kui mõni viirukas sulle liiga armsaks saab, siis võid talle või neile eraldi puuri osta. Siis ei pea sa neid ära andma.

Ozz kirjutas:

Ehk ma eksin aga arvan, et see väärarengu jutt on veidi liialdatud. Küsimus tekib, et kes neid looduses paaridesse paneb ja kas tõesti pean uskuma, et siis nad täpselt teavad, kes sugulane ja kes mitte. Vaevalt, et nad mäletavad oma vanemaid ja õdesid-vendi peale seda, kui on pesast lahkunud ja oma peret planeerimas. Samas eks ma isegi, kui ikka kindlalt teaksin, et on õde ja vend siis pesakasti ei paneks aga nii...miks mitte?
See muidugi minu tagasihoidlik arvamus teemast

tibu kirjutas:

Ma ei tea kuidas lindudega on, kuid loomadega on nii, et kui pojukesed juba piisavalt iseseisvad, ajavad vanemad ja emased pojad, kõigepealt isased minema. Emased jäävad mõneks ajaks pessa, kuid lahkuvad ka lõpuks. Pojad jäävad omavahel sõpradeks, kuid paari ei nad ei moodusta, isegi kui kohtuvad. Loodus on kindlasti ka lindude seas selle mingit moodi paika pannud.
EI TOHI paaritada linde, kui on kasvõi väike kahtlus, et nad on õde-venda . Pojad sünnivad nõrga tervisega ja varjatud haigustega. Kui neil ei avaldu väärarenguid, siis nende poegadel võib see välja lüüa. Selline suhtumine on lausa kuritahtlik. Kui nii mõtlema hakatakse, et ah las olla, siis varsti on terve eesti haigeid ja nõrku lembelinde täis. Kui tekib soov linnupojukesi saada, siis soovitan osta vähemalt üks lind välismaalt, sest eestlased on suuremas enamuses vastutustundetud ja lasknud õel- vennal järeltulijaid saada. Juhtusin lugema ühest foorumist suguluspaarituse kohta ja ma lausa jahmatasin, kui palju on inimesi, kes ei tea, et suguluses olevaid linde-loomi ei paaritata. Selline tegu on linnu väärkohtlemine.

Ozz kirjutas:

Jutt muidugi jumala õige. Kui ikka teadlikult pannakse pesakast õele-vennale siis on see väga vastutustundetu tegu aga samas inimesed ostavad paarikese poest ja nad ei tule selle pealegi, et peaks uurima või kontrollima, et kuidas sugulusega lood on.

Minu teada on loomapoe müüjad saanud vastava koolituse lindude/loomade alal. Olen siiski kuulnud, et osad müüjad soovitavad võtta ühest pesakonnast paare. Selline asi on lihtsalt kohutav.

Soovitan lugeda mõnda raamatut lindude kohta. Ma arvan, et sealt saab vastuseid ka puurilindude kohta. Mõned linnud tulles kevadel lõunast tagasi, paarituvad sageli just sugulasega (nt. poeg emaga, see on väga tavaline).

Miks on meie papagoid nii haiged, just geneetiliselt? Surevad enneaegselt, ei jõua aastasekski saada. Miks osad loomapoed ei osta enam rõngastamata linde? Miks sünnivad väärarenguga papagoid?
Suguluspaaritust ei peeta eetiliseks. Looduses süüakse ära, sellised ebanormaalse arenguga linnud. Nad ei saa järglasi, sest ei ela nii kaua. Inimesed just poputavad ja haletsevad selliseid ja lasevad neil järglasi saada. Aretajad praagivad väärarenguga linnud välja. Iga suvaline inimene ei ole aretaja.

Jaanika kirjutas:

Suguluse paaritumise kohta ei teadnud ma, et ei tohi. Poes ei öeldud ka midagi. Kaks esimest lindu olidki need vanemad, kelle laps suri. Poes öeldi, et nad on õde ja vend. Oma tibusid mai tahtnudki edasi anda, sest nad olid mul esimesed.

Loomapoes võeti vaevaks küll mainida, et õde-venda aga tagamaid nad ei valgusta, kui ei küsita.(Või küsisite?) Kas on neil parasjagu liiga kiire millegi muuga tegeleda või midagi. Nojah, küllap klientide nõustamine pole nende tööülesanne - elementaarseid teadmisi on vaja ise omal käel omandada, nüüd juhtumisi saidki targemaks, ikka küsides, nii oled õigel teel

Ma näen üht probleemi Eestis. Meie riik on pisike ja palju neid uusi linde ikka sisse nii väga tuuakse. Jah loomapoed ostavad piiritagant sulelisi kuid olen üsna kindel, et samadelt linnukasvatajatelt. Pealegi enamus inimesi laseb lemmiklindudel paljuneda, tibud aga müüakse ikka Eestisse. Kokku võtteks on lõpuks Eesti õdesid-vendi täis, keda omavahel paaritatakse.
Mõned kasvatajad on hakanud viimastel aastatel oma lindude järelkasvu rõngastama, kuid ega kasvataja ka ei suuda kõikidel tibudel, kes uutesse kodudesse on läinud, silma peal hoida. Jah rõngastamine võib ära hoida otseselt õe ja venna paaritamise kuid kes garanteerib, et nt. õe tütar ja õe vend paari ei panda? Inimesed üldiselt lindude tausta ei uuri ning mõnikord ei olegi võimalik midagi teada saada, sest jäljed on kadunud.

Kas ei võiks teha rõngastamisele lisaks mingit dokumenti. Seal võiks olla ära märgitud (nagu Pille ühes teemas välja tõi https://papagoimaja.forum.co.ee/t695-kust-osta-eksootilisi-papagoisid) :
1. liigi teaduslik nimi.
2. teave linnu legaalse päritolu kohta (loodusest võetud, kunstlikult paljundatud või toidetud, farmis kasvatatud, linnu sugupuu jne.)
3. Euroopa Liitu sisse toodud isendi korral nimetatud määruse kohaseid erilube.
4. andmeid eelmise ja praeguse omaniku kohta ning identifitseerimist võimaldavat teavet (märgis, foto, kirjeldus jne.)
5. Veterinaari juures läbi viidud protseduurid (kui neid on) ja haiguslood.

Sellist dokumenti ei tohiks olla raske kirjutada. Ainult, kas seda tehakse on juba iseasi. Hämara minevikuga linde paljundada on risk. Dokumendi ja rõngaga lind võiks olla kallim natuke. Paljas rõngas ei aita. Aga kui igal linnul on dokument on juba asi selgem.

Kas Sa pead siinkohal silmas eraisikuid või loomapoode?

Eraisikuid, kes oma linde paljundavad.

tibu kirjutas:

Kas ei võiks teha rõngastamisele lisaks mingit dokumenti. Seal võiks olla ära märgitud (nagu Pille ühes teemas välja tõi https://papagoimaja.forum.co.ee/t695-kust-osta-eksootilisi-papagoisid) :
1. liigi teaduslik nimi.
2. teave linnu legaalse päritolu kohta (loodusest võetud, kunstlikult paljundatud või toidetud, farmis kasvatatud, linnu sugupuu jne.)
3. Euroopa Liitu sisse toodud isendi korral nimetatud määruse kohaseid erilube.
4. andmeid eelmise ja praeguse omaniku kohta ning identifitseerimist võimaldavat teavet (märgis, foto, kirjeldus jne.)
5. Veterinaari juures läbi viidud protseduurid (kui neid on) ja haiguslood.
Dokumendi ja rõngaga lind võiks olla kallim natuke. Paljas rõngas ei aita. Aga kui igal linnul on dokument on juba asi selgem.

Teemas "Kust osta eksootilisi papagoisid" minu poolt tsiteeritud kiri oli vastus KKM poolt, küsimusele kauplusest ostetavate CITES I, II kaitsekategooria lindude kohta. Sest kauplustel on kohustused riigi ees, mis omakorda peab tagama kliendile ausa kaubanduse. NB! kuivõrd see laieneb eraisikutele, ma ei tea. Müügilitsentsi meilt ei vajata(?) neilt kes paljundavad, samas CITES I, II lisa isendite veol ühest riigist teise on alati nõutav eksportiva riigi ekspordiluba ja Euroopa Liitu sisseveol ka sisseveoluba. (http://www.emta.ee/index.php?id=22441&tpl=1071) ja see oleks suur edasiminek küll, nagu Tibu välja pakub.
Kes eraisikuna toob eluslinde üle riigi ja kaupleb nendega, see on endale litsentsi ka taotlenud.
Kuna keskonnaministeerium pole eraldi jaotust teinud mu päringule - kauplused v. eraisikud - siis ma siin teemas tõstaks küsimärgi alla sõna "loodusest võetud." Nii ehk naa ei tohi eraisikud loodusest eksootikuid tuua. Loodusest toodud eksootikud (kes kuuluvad kaitse alla) kes järeltulijad saavad, on samuti hämar kaup. Kuid kes hämamise peal väljas on, kirjutab ikkagi paberid puhtaks. Keeruline küsimus. Muidugi kui viirpapagoi leitud on, saab kirjutada et loodusest leitud

Ma kiiruga koostasin selle sõnumi. Muidugi ei ole eesti looduses papagoisi. Need punktid on lihtsalt näitena toodud, mida paberile võiks kirjutada.
Selline paber on rohkem südametunnistuse küsimus. Need kes hoolivad ei taha, et nende tibud sugulusse satuksid. See ei pea olema mingi eriline dokument vaid lihtsalt üks tõend linnu päritolu kohta. Aga jah, igaüks võib ju vassida ning kirjutada kui "sinivereline"on tema lind. Muidugi kes viitsib saab kontaktandmete põhjal kontrollida, linnu päritolu õigsuses. Aga tegelikult vusserdatakse igal pool. Üsna lootusetu on midagi paremaks muuta.

Tean, et mõndadel rotikasvatajatel on koostatud mingi paber, kus on peal kõik vajalik. Mõtlesingi, et miks siis papagoidel ei võiks olla.

Leidsin ühe küülikutele mõeldud sugupuu blanketi http://arvitamme.planet.ee/sugupuu1/content/sugupuu10_large.html

Selle järgi saab kohandada võibolla mingi lihtsa ülevaate linnu sugupuust. Siiani olen ise lihtsalt öelnud ostjatele kes on tibu vanemad ja kui tean, siis ka vanavanemad. Enda ostetud lindude mineviku kirjutan kuskile paberiotsale. Aga kui on selline korralik blankett mida on lihtne täita ja viisakas tibu ostjatele kaasa anda.
Tegin just ühe kus on kirjas liik, nimi, sugu, vanus, mutatsioon, rõnga andmed, vanavanemate andmed ja vanemate andmed, kasvataja andmed, müügi kuupäev ja uue omaniku nimi.

Jäägu see siis iga ühe enda südamele, kui aus ta on. Tavaliselt kui on valetatud, siis tuleb see ruttu välja ning kasvataja rikub ise oma maine. Eesti on ju nagu konnatiik. Üks krooksatab tiigi otsas ja teiselpool tiiki juba teatakse sellest