HomeHome  GaleriiGalerii  RaamatukoguRaamatukogu  Papagoimaja facebookiPapagoimaja facebooki  Papagoimaja twitterisPapagoimaja twitteris  KKKKKK  OtsiOtsi  RegistreeriRegistreeri  Logi sisseLogi sisse  

Share | 
 

 Artikkel: Aratinga / Conure

Go down 
AutorTeade
Artiklid
Artiklite toimetaja
Artiklite toimetaja
avatar

Linde : pole ühtegi
Postitusi : 30

PostitaminePealkiri: Artikkel: Aratinga / Conure   Reede 23 Jan 2015, 17:08


Aratinga / Conure
Autor: Annika


Päikese-aratinga| Foto autor: Wayne Deeker



Conure ja aratinga vahele ei saa küll tõmmata võrdusmärki, kuna aratinga on vaid conure üks alaliikidest, kuid eesti keelest on tuntud siiski rohkem aratinga, samas kui conure pole eesti keelde üldse tõlgitud ja ilmselt seda ei tehta ka. Niipalju siis vabanduseks lonkavale pealkirjale.
 

Conure´d elavad looduslikult Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Conure on oma ilu ja intelligentsuse tõttu saanud mujal maailmas väga populaarseks, kuid Eestis on ta veel suhteliselt vähetuntud. Eestis võib teda (tavaliselt aratingat) vahel harva kaupluses müügil kohata, kuid sel juhul pole lind enam noor ja temast ei pruugi saada sõbralikku käelindu. Noori linde seevastu on üsna lihtne taltsaks muuta, nad on seltskondlikud, aktiivsed ja armastavad õppida uusi trikke. Paljud conure´d on võimelised õppima ära ka mõne sõna, kuid nende kileda hääle tõttu ei pruugi need alati arusaadavad olla. Conure´d on tugevad linnud ning on harva haiged. Conured on lõhkumishimulised ja vajavad palju mänguasju. Kui neile piisavalt närimismaterjali ei võimaldata, võivad nad puuris olles hakata igavusest endalt sulgi katkuma või väljaspool puuri korterisisustust lõhkuma. Ka armastavad nad palju ronida.

KIRJELDUS
Conuresid liigitatakse väikesest kuni keskmise suurusega papagoide hulka. Värvi ulatus on neil alates rohelisest kuni briljant-kollaseni, on punast ja oranzhi, valget ja pruuni. Conure´del on sale keha peene astmeliste sulgedega sabaga. Mõnel liigil on lühike saba, mis muutub kitsamaks tipust, mõnel pikk peenike saba. Conure´del on lai tugev nokk, värvuselt hallikas-valgest mustani ning küllaltki lai nokapealne vahanahk. Peaaegu kõikidel liikidel on selgelt eristuv silmaümbrusring, mis võib emasel olla reeglina kitsam kui isastel. Nende hääl on  järsk, kile kriiskamine. Conured oma lemmikuks valides tuleb enne linnu koju toomist mõelda naabritele, st kas elate korter- või eramajas. Kui teil on tavaks päeval magada, siis tuleks panna puur võimalikult kaugele oma magamiskohast, kui te ei soovi unelauluks kuulata prääksatusi ja kriiskeid. Peaaegu kõik conure liigid on hoolimata oma suhteliselt väiksest kasvust kõva häälega.  Sugu ei ole conure´del välise vaatlemise põhjal võimalik kindlaks teha, ka kogenud linnukasvatajatel mitte. Seda saab teha üksnes teaduslikult – kas vereanalüüsiga või DNA testiga.  Mõnel liigil saab seda siiski teha silmaiirise järgi, mis emastel on punane ja isastel must.




HOOLITSUS JA PUUR
Väga tähtis on, et lind saaks korrapäraselt end veega kasta. Kui ta ise suplusvannis (milleks sobib madalaääreline kauss, kuhu linnul on kerge kõigepealt äärele ja siis sinna sisse hüpata) käia ei soovi, tuleb teda ise pihustit piserdada reguleerides seda nii, et saaks udusarnase piserduse.  Pihustit suunata nii, et piisad langeksid ülevalt alla, mitte otse linnu peale. Paljud soovitavad arantinga´del tiivad kärpida lasta, et hoida lindu toas vabalt ringi lendamast, kuna nad on üsna suured lõhkujad ning  samuti ärahodmaks juhuslikult läbi lahtise akna õue lendamast. Tiibade kärpimist  peaks siiski otsustama iga omanik ise vastavalt koerterioludele, linnu iseloomule jmt. Kindlasti lendab conure korteris vähem ringi kui näitkes viirpapagoi. Oma küüsi ja nokka hooldavad conure´d üldjuhul ise väga edukalt, kui neile piisavalt närimist ja ronimist võimaldada. Selleks on head igasugused erineva paksusega oksad ning samuti õrtele kinnitatav liivapaber ning igasugused erinevad mineraalkividest õrred, mida poodides juba üsna laialt müügil. Kuid kui linnu nokk ja küüned ikka liiga pikaks kasvavad, tuleb neid lõigata. Puur peab olema piisavalt suur: õrrel seistes ei tohi  linnu pea puutuda vastu puurilage ning saba vastu maad ega tiivad väljasirutatutena vastu puuriseina. Ümar puur ei ole soovitav, kuna linnul ei ole siis ühtki nurka, kuhu end peitu suruda, kui ta end ohustatuna tunneb. Ümar puur võib küll suur olla, kuid ruumi ei ole seal nii palju kui kandilises puuris. Sinna on ka raske paigutada õrsi.




TOIT
Looduses toituvad conure´d muruseemnetest, pähklitest, marjadest, puuviljadest, lilledest, pungadest, putukatest ja teradest. Süüa tuleks panna paar korda päevas – seemnesegu hommikul ning värsket sööki õhtuks. Conure´de toit peaks koosnema kvaliteetsest seemnesegust koos erinevate puuviljadega, rohelisega, kukeleivaga, mõnikord võib pakkuda ka jahuusse. Samuti tuleb hoolitseda, et neil oleks käepärast seepialuu, sõmer liiv ja austri koored. Vitamiine võib lisada joogivee või söögi hulka. Täiendavalt tuleks neile pakkuda õuna, greipi, mitmeid köögivilju nagu lehtsalat, vesihein, võilill, porgand, mais,  hernes, magus kartul, peet, brokkoli, maapähkel. Väga oluline on a-vitamiin ja beeta-karotiin, mis tagavad tugeva naha ja ilusa sulestiku, hoolitsevad tugeva immuunsussüsteemi eest, samuti on head silmadele ja seedimisele. Mõnikord võib anda isegi natuke koera toitu, samuti kana või kalkuniliha.  Täiendava valgusisaldusega on kodujuust, peenestatud muna. Iga päev tuleb anda värsket vett.
Keelatud on anda shokolaadi, avokaadot, koffeiini ja alkoholi. Ei ole soovitav spinat, seened, toores kartul, sibul, rabarber, keetmata oad.


___________________________
Artikli toimetas: Henri Maalmann
Artikli kopeerimine ilma autori loata on rangelt keelatud!  Annika,
http://www.freewebs.com/abadaa2/aratingajt.htm



Tagasi üles Go down
 
Artikkel: Aratinga / Conure
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Papagoimaja :: Vestluskeskus :: Raamatukogu :: Aratinga-
Hüppa: