Viirpapagoisid ma pole pidanud.
Ma siiski julgen väita, et trikke on võimeline õppima ükskõik mis vanuses papagoi, ainult et õpetaja peab jube palju õppima
Papagoid on mängulised kogu elu. Papagoi julgeb huvi tunda uute mängude vastu, kui lind on harjunud , et teda ümbritsevad erinevad mänguasjad, ta katsetab, kuidas nendega meelt lahutada. Lind, kellele pole võimalust antud ja on pikalt elanud ilma mänguta, on kartlik ja talle peab inimene või julgem lind ette näitama. Iga papagoi on omal moel nutikas. Kas trikiks nimetame seda, mille inimene on linnule selgeks teinud? Kuidas inimene oskab linnu mängu vahele enda suunamised sisse põimida, sest mis see trikk muud on kui mäng?
See võis olla
Tibu, kes kusagil kirjutas, täpset sõnastust ei mäleta ja kirjutan nüüd nii nagu minu mälu selle enda jaoks registreeris, et
linnule peab jätma mulje, justkui ta ise mõtles selle nipi välja! Siis see köidab teda. Asja mõttekus! Koer teeb trikke inimese meeleheaks, pärast vaatab inimesele otsa, kiida mind! Kas papagoi trikke tõepoolest meie heameeleks teeks? Suured papagoid teevad, nad on üsna edevad mõnikord. Vaata ja ela kaasa, erguta kiitusega ja ole lõbusa näoga! Suured linnud jälgivad inimese näoilmet, väikesed ka, loomulikult.
Koer ja inimene on koos eksisteerinud väga, väga ammusest ajast. Kutsikas õpib, sest ta teab, tugevad lihased ja terav meel tagavad talle ürgses mõttes ellujäämise, ta on koerakarjas midagi väärt, koertel on hierarhia, mis pannakse kutsikaeast väljudes paika, see määrab näiteks selle, millal on tema kord sööma asuda. Inimene oskab seda ära kasutada!
Valvekoer, kui ta on õpetatud, on valvekoer iga omaniku käe all, koer võtab kohe positsiooni oma kohustuste täitmiseks. Selles annab teda edasi arendada, milliseid ülesandeid täita, kui on "tööaeg", see meeldib koerale.
Karjakoer, jahikoer vajavad õiget rakendust. Täiskasvanud koer võib ka õppida. Hetkel tahtsin öelda, et koerale õpetatud oskused käivad temaga elu lõpuni kaasas.
On välja antud suurel hulgal õppematerjale. On raamatuid ja on treenereid.
Papagoidel on vaja elus olemiseks süüa (oskus ja teadmine, kus midagi kasvab,millal küpseb, kuhu lennata) ja hoiduda et teda ära ei sööda (lindudel on palju vaenlasi). Nõus?
Lindude esmane loomulik reaktsioon on, et inimest ei pea usaldama. Ka tibud kardavad inimest.
Domineeriv isend mõjub hirmutavalt ja tähendab, et see piirkond on tema omand. Ta võib olla ohtlik. Lind lendab mujale. Ta on vaba hierarhia kammitsaist, kui on vähegi ruumi kuhu lennata. Niisamuti mõjub end peale suruv inimene, kui lind ei saa aru, mida temalt oodatakse, ja püüab peitu lipsata.
Mõni papagoi ei õpi trikke ära, sest ta ei taha! Vanus pole tähtis.
Inimene avastas, et papagoid suudavad taluda inimesega koosolemist ja omavad õppimisvõimet. Nii nad kodustati, alles üürike aeg tagasi, see "kodustamine" pole papagoide looduslikku teadvust rikkunud.
Tsiteerin viirpapagoide kohta: "Esimesed viirpapagoid tõi Euroopasse aastal 1838-1840 Inglise ornitoloog ja lindude maalija John Gould.
Aastal 1850 esitleti viirpapagoisid Belgias Antwerp Loomaaias.
Ameerikas alustati viirpapagoide lemmiklinnundusega umbes 1920-ndate lõpul, saavutades suure populaarsuse 1950. aastatel."
(viited tsiteeritud allikatele veebis, leiab teemast:
https://papagoimaja.forum.co.ee/t371-artiklid-viirpapagoidest )
Kas meil on palju õppematerjale kättesaadaval papagoide kohta? Sama palju kui koerte? Ei ole kahjuks.